27. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõbi, mis teeb põsed punaseks

Igal viiendal üle 30aastasel esineb kergeid rosaatsea tunnuseid, kirjutab Äripäeva erileht Meditsiiniuudised.

Kevadel leiab tee nahaarsti juurde rohkem neid patsiente, kellele dermatoloog saab panna diagnoosiks rosaatsea. See ilusa nimega haigus teeb põsed punaseks, raskemal juhul toob kaasa vistrikud või mugulnina. Kui inimesel on punetavad põsed, ei pruugi see teda häirida – vastupidi, ta peab seda toredaks eripäraks. Mõni teine aga pöördub juba väikese õhetuse pärast nahaarsti poole.

TÜ Kliinikumi nahakliiniku arst-õppejõud Kristi Abram rääkis, et peale objektiivselt väljendunud haiguse raskusastme sõltub rosaatseaga arsti juurde pöördumine ka subjektiivsest haigustunnetusest.

Üks põhjus, miks see nahahäda just kevadeti aktuaalne on, on päikese ägestav toime. Teiseks soovib Abrami sõnul inimene kevadel lihtsalt ilusam välja näha: kuna nägu on kõigile avatud, siis häirivad rohkem ka sinna kirjutatud vead.  

Abram uurib rosaatseat oma doktoritöös – seda põhjusel, et see haigus tundus müstiline: mida rohkem arst selle kohta infot otsis, seda keerulisemaks asi muutus. Tegelikult pole siiani täit selgust ja tegemist ongi suhteliselt ebaselge põhjusega näonaha haigusega, mille diagnoosikriteeriumid on ehk liigagi laiad.

Esmane sümptom on püsiv õhetus, millest tuleb ka haiguse nimetus: “rosa” tähendab ladina keeles roosat või roosi. Abrami sõnul on kõige sagedasem vorm lihtsalt näonaha punetus ning kapillaaride laiendid, mida ei oska paljud inimesed haiguseks pidadagi. Tavaliselt on ka esivanemaid punaste põskedega õnnistatud.

Uuringute järgi võib kuni ühel viiendikul üle 30aastastest inimestest leida kerge rosaatsea tunnuseid, kuigi dermatoloogi juurde pöördujatest kaebab oma probleemi vaid mõni protsent patsientidest.

Kuna tegemist ei ole eluohtliku haigusega, vaid pigem elukvaliteeti häiriva probleemiga, siis alustatakse ravi enamasti juhul, kui patsient sellele ise tähelepanu juhib. Isegi kui inimene tuleb nahaarsti juurde mõne teise murega, ei peaks Abrami sõnul rosaatsea arsti häirima, kui see inimest ennast ei sega. Seda enam, et pole ka väga head ravimit, mis selle õhetuse minema pühiks.

“Kui punetust peetakse ekslikult allergiaks ja hakatakse kasutama hormoonkreemi, võib punetus küll esialgu taanduda, aga tuleb uuesti tagasi,” ütles Abram.

“Hormoonkreemi kasutamisaeg muutub väga pikaks ja hiljem tekib lisaks hormoonsõltuv dermatiit, mille ravimine on juba tunduvalt komplitseeritum.” Seetõttu ei tohiks rosaatseat hormooniga ravida.

Punetust saab leevendada näiteks laseriga, mis on nahakliinikus olemas ja mida kasutatakse ka mõnes ilusalongis. Ka laialt tuntud kuperoos on meditsiinilises mõttes rosaatsea. 

Arst saab nõustada ka elustiili osas: inimene võiks vältida neid situatsioone, mis tal õhetust eriti esile kutsuvad. Näiteks kui see on tingitud temperatuuri kõikumisest, ei peaks minema saunalavale. Või kui õhetava näo tekitab alkoholi tarbimine, siis seda vältida.

Põhiliselt otsivad inimesed nahaarstilt abi, kui on lisandunud põletikuline rosaatsea. “See on muutus, mis häirib rohkem,” märkis arst.

Pöördujate hulgas ongi enamik vistrikega kulgeva vormiga, mida tegelikult esineb ¼ rosaatsea juhtumitest. Abrami sõnul peeti rosaatseat varem täiskasvanute akneks, aga nüüd on leitud, et need ikka pole samad asjad. Erinevalt aknest ei esine rosaatsea korral komedoone.Raviks aga kasutatakse sarnaseid vahendeid, mida akne korral: paikseid kreeme, raskematel juhtudel tablettravi.

Keerulisem on lugu siis, kui rosaatsea väljendub rinofüümi ehk mugulninana. Seda esineb rohkem vanematel meestel. “Rinofüümi ravi on Eestis kehval järjel, mujal maailmas korrigeeritakse seda kirurgiliselt,” märkis Abram. 

Autor: Urve Vilk, Ketlin Beljaev

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700