28. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esileedi piiraks ebatervisliku toidu kättesaadavust

Evelin Ilves arvab, et rämpstoidu kättesaadavuse piiramine on üks mõjusamaid vahendeid selle tarbimise vähendamiseks. “Kui kooli puhvetis ebatervislikku toitu ei müüdaks ja kooli nurgal putkat ei eksisteeriks, söödaks rohkem seda, mida koolisöökla pakub," rääkis ta lehele Terviseuudised.

Tasakaalustamata toiduvalik, mida rahvasuus tihti rämpstoiduks nimetatakse, sisaldab perearst Karmen Paltsi sõnul palju soola, rasvaineid ja süsivesikuid ning selle pideva tarbimise tulemuseks on sageli ülekaalulisus. “Ülekaalulisusega võib aga kaasneda metaboolne ehk ainevahetuslik sündroom: vererõhu ja vere kolesterooli­sisalduse suurenemine, mis põhjustavad südame-veresoonkonnahaigusi, ning II tüüpi diabeet,” selgitab Palts tasakaalustamata toiduvaliku tagajärgi.

Presidendiproua Evelin Ilves on oma tuttavatele, kes lapsele kartulikrõpse või magusaid gaseeritud jooke ostavad, soovitanud kas või korra üles kirjutada, mida need tooted sisaldavad, ja siis endalt küsida, kas see on ikka hea mõte, et lapsed neid tarbivad.

Haigekassa avaldatud andmetest selgub, et 64% elanikest ei pööra toidu energiasisaldusele tähelepanu mitte kunagi või teeb seda harva, 54% elanikkonnast ei uuri toodete rasvasisaldust. Toidu soolasisaldus ei huvita 76% elanikest ning 66% jääb külmaks vitamiinide ja mineraalainete sisalduse suhtes.

Vähese huvipuuduse taga võib sageli olla teadmatus või oskamatus saadud infot lahti mõtestada. Tallinna Tehnikaülikooli professor ja toitumisteadlane Raivo Vokk on tootepakendite infost arusaamist nimetanud teiseks lugemisoskuseks.

Koolihariduses on oma koht küll tervislikul toitumisel, kuid paradoksaalsel kombel on just koolilapsed need, kes täiendavad koolilõunat puhvetist ostetud krõpsude ja limonaadiga.

Evelin Ilves arvab, et rämpstoidu kättesaadavuse piiramine on üks mõjusamaid vahendeid selle tarbimise vähendamiseks. “Kui kooli puhvetis ebatervislikku toitu ei müüdaks ja kooli nurgal putkat ei eksisteeriks, söödaks rohkem seda, mida koolisöökla pakub. Samas – kui kooli puhvetis oleks saadaval sootuks tervislik kaup, näiteks salatid, puu- ja köögiviljad, läheks need üha paremini kaubaks,” pakub ta mõtteid koolilaste toitumisharjumuste parandamiseks.

Särava ja heas vormis Evelin Ilvese sõnul annab tervislik toitumine energiat, elurõõmu ja elujõudu. Ta kirjeldab toitu kui materjali, millest on piltlikult öeldes tehtud kõik meie elutegevuse väljendused: tunded, mõtted, liigutused.

“Sellest saab igaüks aru, et viletsast materjalist head maja ei ehita ega rämpskütusega autoga kaugele ei sõida. Inimese puhul kehtivad samad reeglid, kuid paljudele tundub see raketiteadusena,” imestab ta.

Sellele, et tervislik toitumine siiski raketiteadusena ei tunduks, üritab riigi esileedi oma sõnade ja tegudega igati kaasa aidata. “Unistan, et tervislik toitumine ja liikumine muutuksid vastupandamatult popiks,” jagab Evelin Ilves oma visiooni.

Autor: Urve Vilk, Aet Trisberg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700