Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 28. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põrandastuudio juhi Kärt Põldsami sõnul ei karda nad, et töötajad võiks pakkuda klientidele mustalt teenust, mis võiks eeldada rangemat kontrolli nende üle.

Buumiajast meenub Põld­sa­mile siiski üks juhtum, mil töötajad kutsuti haltuurat tegema ja kuna töömeestel olid seljas firma nimega töörõivad, tuli hiljem pretensioone omav klient kontorisse lärmama.  “Kui mees teeb töövälisel ajal naisele lapse, siis see pole ka minu asi, ja kui ta pole tööd tellinud minu firma kaudu, siis see minusse ei puutu,” sõnas Põldsam.

Parketipaigaldajatel pole ettevõttega seotud e-postiaadresse, kontoritöötajate kirjavahetust ei kontrollita. “Me ei ole keelanud kontorist  erakirju saata ning kirjade sisu kontrollida oleks jaburus,” ütles Põldsam.

“Töötajad elavad oma elu ja me ei keela neil aeg-ajalt Facebookis olla või internetimakseid teha. On selge, et kaheksa tundi järjest ei jaksa inimene ainult tööd teha,” sõnas ta. “Ka minu tööpäevad on praegu 10–12 tundi pikad ja vahepeal ma teen midagi muud, näiteks loen midagi, mis aitab mul saada paremaks inimeseks. Kui oled parem inimene, siis oled ka parem töötaja.”

Põldsami sõnul pärsiks pidev hirmulolek tööd. Aga samas ei tohi lasta tööl päris laadaks kätte minna. Nii keelati näiteks pikad kõned tuttavatega ära pärast seda, kui üks töötajatest pidas sõbrannadega tunniajalisi kõnesid.