30. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: jääminekuaeg kaubanduses

See kevad on kaupmeestele olnud armuline, isegi lahke. Ilmnenud on esimesed märgid sellest, et elu pole ainult kärpimine, loobumine, koondamine ning optimeerimine, nagu oleme viimasel paaril aastal harjunud kuulma. Tänavukevadine tõus pole ajutine nähtus, vaid esimene samm suvisemasse meeleollu, kirjutab Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp Äripäevas.

Kui näiteks ehitussektor liigub majanduse reaalse arenguga võrreldes nihkes, reageerides pikkade lepingute tõttu tõusudele-langustele viivitusega, siis kaubandus võiks olla heaks indikaatoriks hindamaks valitsevaid olusid. Eks inimesed ostavad ja tarbivad siis, kui neil on käes piisavalt raha. Kui ei pea igapäevaselt eksistentsi üle muretsema, mis sunniks säästma ja tulevikule mõtlema.

Praegu tundub, et jää on hakanud liikuma. Midagi põhjapanevat on veel küll raske väita, kuid mitmed märgid kinnitavad, et langus on pidurdunud ning edaspidi hakkab paremini minema. Kõige populaarsem viis murdepunktile viitamiseks on muidugi kaubanduskeskuste esiste parkimisplatside täituvuse hindamine. Masust hoolimata vaba kohta võimalikult lähedale sissepääsule naljalt ei leia. Hea isegi, kui kusagil kaugemal parkida saab – vaadake kas või Järve või Rocca al Mare keskust.

Kahtlemata on osa keskuste külastajaist vaateakende ja lihtsalt väljapaneku imetlejad, kuid vaevalt need inimesed selleks ekstra autoga kaubanduskeskusse sõitma hakkaksid. Kõik suuremad müügikampaaniad ja uued avamised on tänavu kevadel rahva poodi toonud. Täpselt nii, nagu ka endistel, parematel aegadel.

Vähem teada-tuntud viis alanud muutustele kinnituste leidmiseks on kindlasti ettevõtete enda mõningad tähelepanekud tarbijate käitumisharjumuste kohta, mis jällegi ei pretendeeri viimasele tõele, kuid mis kõditavad kaupmeest meeldivalt.

Oleme kontsernis täheldanud, et kaubamajade külastatavus on üle pika aja jälle kasvanud. Autovaldkonnas on esinduste veebilehtede külastatavus viimastel kuudel oluliselt kasvanud – seda kõigis kolmes Balti riigis.

Kindlasti on ka hooajale iseloomulik, et paljud soovivad suveks rattad alla saada, kuid eelmisel aastal oli suund veebikülastuste osas pigem vastupidine. Automüüjate viimaste uudiste kohaselt on uute autode müük hakanud taas parenema, esialgu küll veel väga ettevaatlikult, kuid siiski.

Võimalik on vaadata ka ettevõtete majandustulemuste muutuse dünaamikat – see peaks olema piisavalt usaldusväärne informatsioon pehmete faktide toetuseks.

Saan rääkida peamiselt Kaubamaja kontserni näitel, kuid esindades suurt tükki siinsest kaubandusest, peaks esimese kvartali müüginäitajad praeguse kaubandusolukorra iseloomustamiseks piisavalt kõnekad olema.

Aasta esimeselt kolmelt kuult võis oodata kõike. Kokkuvõttes läks tegelikult päris hästi. Eri kaubagruppides on läbimüük püsinud stabiilne või on langusnumbrid märgatavalt vähenemas. Näiteks oli kaubamajade langus viimase aasta madalaim ja märtsis enam langust polnud, mis on selgelt hea uudis.

Ärgem unustagem, et esimene kvartal on traditsiooniliselt kaubanduses aasta nõrgim. Selgituseks, et kestvuskaubad on kriisi ajal kaubagrupp, millest tarbija esimeste hulgas loobub. Toidukaubad samasuguse löögi all tavaliselt ei ole.

Statistikasõpradel soovitaks tutvuda Eesti Konjunktuuriinstituudi kaubandusbaromeetriga. See näitab, et esimeses kvartalis hindasid kaupmehed konjunktuuri senisest veidi paremaks. Järgmise kolme kuu puhul on müügiprognoosid esmakordselt üle pika aja muutunud positiivseks. Enamik kauplusi töötajate arvu enam kärpida ei kavatse.

Kuigi aasta võrdluses müügikasvu ei ennustata, on prognoosid siiski optimistlikud. Lisaks on hindade langus baromeetri andmeil juba asendunud mõõduka tõusuga, mis jätkub ka lähikuudel.

Hinnatõuski on märk olude muutumisest. Kinnisvaramüüjad raporteerivad esimeste pääsukestena tehingutest, mis on tehtud kallima ruutmeetrihinnaga kui pool aastat tagasi. Autode laomüük on lõppemas. Toorpiima nappust kurtvad juustutootjad viitavad hinnatõusule. Selge on see, et sellist tarbijate paradiisi, mis valitses eelmisel aastal, tänavu ei tule, see ei ole lihtsalt võimalik.

Ilmselt valmistab see jutt paljudele pahameelt, et kuidas siis ei saa odavamalt müüa ja kuhu see raha siis kõik läheb. Kaubandusega on nii, nagu meditsiiniga - kõik on eksperdid ning omavad oma ainuõiget arvamust. Arstid ei tea midagi ja kaupmehed on liigkasuvõtjad, tuleb kergelt üle huulte.

Ilmselt on siis teenuses pettutud või jäädi vastaspoolega mõnes asjas - näiteks diagnoos, hinnakiri - eriarvamusele. Pole mõtet võrrelda hindu Saksamaa ja Eesti toidukauplustes, kuna ketipõhised müüginumbrid ja tööstuste tootmismahud on võrreldamatult erinevad.

Üleilmastumine on sees igas küpsisepakis ja jogurtitopsis. Eelistades kodumaist, toetab tarbija kohalikke ettevõtteid ja majandust ning kaude ka tegelikult oma töökoha olemasolu, kuid ilmselt tuleb tal toote eest rohkem maksta kui Lidlis või Aldis.

Eesti jaekaubandusturu maht oli mullu 58 miljardit krooni - maht on kukkunud enam-vähem samale tasemele, mis see oli 2006. aastal. Buumiajaga võrreldes on kaduma läinud ligemale 10 miljardit krooni ehk sisuliselt on turult kadunud raha, mis võrdub Kaubamaja kontserni pooleteise aasta käibega.

 Langus jaeturul oli erakordselt suur, kahekohalist miinusmärgilist näitajat paljudes teistes Euroopa riikides ei kohtagi. Sellisest kukkumise mõju kogu siinsele kaubandussektorile pole võimalik alahinnata ning iga märk stabiilsuse saavutamisest on seda olulisem. Kaupmehe eneseusk ja -kindlus hakkab taastuma. Usun, et jõudsime jääminekuaja ära oodata.

Autor: Urve Vilk, Raul Puusepp

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700