PP: Filmielamuse päästsid eriefektid

3D film ”Titaanide kokkupõrge” rabas efektsete märulistseenidega.

3D vormi tulekuga on filmiloojatel fantaasiaveskid topeltkiirusega jahvatama hakanud. Eriti selles osas, mis puudutab märulistseenide haaravat esitust. Eks see ole kiusatus küll lasta õhkulennanud rusude kujutisi publikule vastu vahtimist paiskuda või suunata erinevaid elukaid kinolinalt poolde saali tormama. "Titaanide kokkupõrge" peaasjalikult sellistest mitmeplaanilistest stseenidest koosneski. Küll tormas Hades ise koos oma käsilastega ringi, kord kasvatas pinget maojuukseline Medusa, seekordses filmiversioonis ka pika lookleva maokehaga. Merekoletis Krakeni šõu peale kulus aga peaaegu terve kolmandik filmist.

Kui mõtlema hakata, siis oli märul ja möll nii kõvasti filmi sisust üle, et tegevusel justkui suuremat kandvust ei olnudki. Loo ettemääratud õnnelik lõpplahendus oli nagunii esimestest hetkedest ilmselge. Head olid algusest peale head ja pahad olid algusest peale pahad. Oli ainult aja küsimus, millal head suutsid pahadele ära teha.

Vana-Kreeka mütoloogiast pärit titaanid on viimase paari kuu jooksul maailma kinolinadel vägevaid tegusid teinud. Ühest ja samast ainesest on valminud üsna lühikese ajaga lisaks "Titaanide kokkupõrkele" ka “Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras“. Lugu on mõlemas filmis ikka seesama, kuidas lihtinimeste seas suureks kasvanud Perseus saab ootamatult teada oma jumalikust päritolust ning siis rea katsumuste tulemusel Hadese sepitsused nurjab ning Zeusi senise režiimi päästjaks saab. Kohustuslikuks elemendiks on käik allilma ja Medusa tapmine, et tema kivistamisvõimega pilku mõne koletise hävitamiseks kasutada.
Võib julgelt öelda, et sisu poolest "Välguvargast" kaks kuud hiljem linastunud titaanidefilm ei üllatanud. Õnneks oli see sisu siiski õite uhkesse vormi pakendatud, mis filmielamuse ka päästis.

"Titaanide kokkupõrge"
Kinodes alates 16.04
5 punkti

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

PricewaterhouseCoopers ootab oma tiimiga liituma kahte ASSISTENTI

PricewaterhouseCoopers AS

27. jaanuar 2019

Uudised

Teabevara