Arvamus: Töötervishoid vajab riigi tuge

Eesti tööga hõivatud elanikkond koosneb umbes 600 000 inimesest, seega rahvastikust poole tervise määrab suures osas töötervishoiu poliitika. Keskmine Eesti tööandja on huvitatud oma töötingimuste parandamisest ja proovib töötervishoiu ja tööohutuse ning teisi seadusega talle pandud kohustusi täita.Töötervishoidu puudutavate seaduste osas püüab riik küll tööandjale leevendusi pakkuda, kuid rahaliselt on ettevõtja kanda raske konkurentsivõitluse kõrval ka vastutus Eesti töötajate ja rahva tervise eest, kirjutab Eda Merisalu, TÜ tervishoiu instituudi dotsent Äripäevas.

Töötervishoiuteenistused pakuvad töötajatele tervisekontrolli võimalust, riskide hindamist ja nõustamisteenuseid, kuid ettevõtte kokkuhoiupoliitikas on töötervishoid esimene, millelt kärpeid tehakse.

Ernst & Youngi värske uuringu järgi kulutavad vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtjad töötervishoiule aastas summaarselt 2 miljardit krooni. Suur osa sellest kulutatakse teavitamiseks ja ennetustegevusele. Vaid vähene osa läheb töökoha riskianalüüsi katteks ja sedagi numbrit tõstavad eelkõige suurettevõtted, kes teevad häid, kuid kulukaid töökoha riskianalüüse. Väiksematel ei ole selleks võimalusi.

Eesti töötervishoiu arengukava näeb ette aastaks 2015 parandada tööga seotud haiguste diagnoosimist. Eestis on seni ainsana kutsehaigusi diagnoositud SA Põhja-Regionaalhaigla töötervishoiu ja kutsehaiguste osakonnas. Kuid majanduskriisi tingimustes ei jätku haigekassal enam raha kutsehaiguste uurimiseks ja diagnoosimiseks ning sedagi keskust ohustab kinnipanemine.

Ka kõige hoolsamal töötervishoiu ettekirjutusi ja ohutusnõudeid järgiva tööandja alluvatel võib esineda kutsehaigusi või juhtuda tööõnnetus. Eestis puudub aga tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmehhanism, mis on ELi maades üks olulisemaid töötervishoiu toetusmehhanisme ning eeskuju saab võtta naaberriikidest, nii Soomest kui ka Lätist. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusseaduse käivitumine sunniks ettevõtjat koostama kvaliteetset töökoha riskianalüüsi, et tõestada kindlustusandjale töötervishoiu ja ohutusnõuete järgimist ning tööõnnetuse korral ei jääks rahaline vastutus vaid ettevõtja õlgadele.

Riikliku arengukava eesmärkidest lähtudes tuleb riigil töötervishoidu rohkem toetada, et tööandjad oleksid rohkem motiveeritud investeerima töökoha riskianalüüsi ja töötajate tervisekäitumisse. Edukaid ettevõtteid peaks riik premeerima töötervishoiu arendamise eest – alustades kindlustusmehhanismi käivitamisest – ja toetama kutsehaiguste diagnoosimist suuremate haiglate töötervishoiukeskustes.

 

Osale arutelus

  • Eda Merisalu, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara