3. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erkki Raasukese  Eesti kohta kirjeldatud kuvandid on tõesed, tema seisukohad sisulised. Midagi pole parata. Kui võimalik, siis ma eelistaksin küll et Eesti oleks kiiresti arenev ja võimalusterohke maa ja oleks nii ka tajutud, ei tahaks olla lüpsilehm ega klaaspärlitega ostetav pärismaalane.

Kui investeeringud enam ei tooda, võib investor käituda kui karupoeg Puhh tühja meepoti otsas: heidab selle kui kasutu kõrvale ja tatsab uut otsima. Tahaksin, et Eesti on tajutud kui Skandinaavia tiiger.

Ma ei tea, kas see täna ka tegelikult nii on, et eestlane maksab Swedbankis tehtud tehingute eest rohkem kui rootslane, aga kunagise meediakajastuse tulemusena püsib minu teadvuses just selline pilt. Seega kuvand endast kui tiigrist on ilmselge enesepettus, peeglist vaatab vastu pigem Skandinaavia lüpsilehm.

Eestis olid omal ajal loodud tingimused, kus investeeringud tulid, aga muutunud majandusolukorras on vaja mõnevõrra teistsuguseid tingimusi, et investeeringud tuleksid ja jääksid siia. Siin on palju õppida meist väiksemalt riigilt Luxemburgilt ja meist veidi suuremalt riigilt Šveitsilt.

Eesti on veel traditsiooniliselt numbrilise ärimõtlemise maa, samal ajal kui arenenud maad on ammu kaasanud sõnalise lähenemise – motiveerimise, lugude loomise, mainekujunduse. Sageli arvatakse, et kui olen tubli, siis suhtuvad kõik meisse hästi. Kahjuks on mainekujundus tõsine töö, milleks on vaja erialaseid teadmisi ja uuringuks ka vajalikke vahendeid. Samas on selles valdkonnas võimalik ka sisulise tööta arveid välja kirjutada.  Mainekujundus ettevõtluses peab mõjutama kasumirida.

Eesti riik on teinud esimesed sammud riigi kui turismi sihtkoha tutvustamiseks. Ettevõtluses pusib igaüks omaette. Ettevõtluse mainekujunduslikust poolest tuleb kiita  Kaubandus-Tööstuskoda, kes muu hulgas käib ettevõtjatega messidel ja pakub messikoolitust, ettevõtjad osalevad välisvisiitidel.

Mainekujundus ei ole nagu roostetanud romu parandamine pulga ja paelaga. Mainekujundus algab eesmärkidest, visioonist ja selle nimel tegutsemisest. Mainekujundaja ei ole Saabastega Kass, kes vaese möldripoisi kuningapojaks räägib. Nii nagu elu Euroopas ei ole muinasjutt. Parimad mainekujundajad igale riigile on tema inimesed. Inimesi juhivad aga ühiskonnas tunnustatud väärtushinnangud. Kas Eestis on ettevõtlus tervikuna tajutud kui riigile kõigile inimestele vajalikku valdkonda või on ettevõtja kuvand hoopis negatiivne? Kas meie noor inimene unistab ettevõtlusest, mis tähendab  ka riskide võtmist, loovust, tohutut töörabamist  ja sotsiaalset vastutust või valib ta pigem ametniku riskivaba tooli või ehk fondidest äraelamine? 

Ka neid viimaseid on vaja, kuid nende ülalpidamiseks on vaja ettevõtluses teenitud vahendeid. Seega peab keegi ettevõtjaks ka hakkama. Targad ja edukad ettevõtjad toetavad plaanipärast mainekujundust. Heast mainest võidavad kõik

Autor: Urve Vilk, Aune Past