3. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teisest küljest, ilma toimuva analüüsita, ei ole me võimelised ka olemasolevas situatsioonis leiduvaid võimalusi kasutama ja ohtusid vältima. Seega, olukorra analüüs on eluliselt vajalik. Situatsioon ja selle analüüs on kindlasti „huvitav“ (st äärmiselt loominguline, ainukordne), oluline ning vastutusrikas, sest sellest võib sõltuda paljude inimeste heaolu.

Vaadates statistilisi andmeid, siis ühest küljest on majanduslangus  olnud suur, sest viimastel aastatel nauditud ligi 10% majanduskasv asendus 2009. aastal ligi 15%-lise majanduslangusega. Teisest küljest, võrreldes 2000. aastate alguse või veelgi enam, 1990. aastate algusega, on nii elatustase, teenuste kättesaadavus, majanduskeskkond kui ka tööhõive tunduvalt parem, st inimesed peaksid olema õnnelikumad. Sealjuures veel silmas pidades tõsiasja, et majandus ongi tsükliline, siis on tegelikult vaataja silmades, kas „klaas on pool tühi või pool täis“.

Miks aga võib sellist majanduse kukkumise perioodi pidada oluliseks? Seepärast, et tegemist on väga suure muutusega mitmes valdkonnas korraga, mis omakorda toob selgelt välja mitmete protsesside olemuse, põhjused, mõttekuse. Just kriisisituatsioonides on põhjust mõtelda miks, mida, mille jaoks ja kas üldse teha? Kas võib-olla oleks mõistlik hoopis teisiti, mitte nii nagu senini „normaalne ja „õige“ tundus? Ning kust on üldse meie „normaalne“ ja „õige“ pärit?

Nii nagu indiviidide edukus, nii ka organisatsioonide ja riigi edukus sõltub suuresti koostöövõimest. Pikaajaline edukas koostöö põhineb suuresti usaldusel ja eetikal. Oluline on, kas koostööpartneriga soovitakse ja julgetakse koostööd teha. Ärimaailmas tähendab see ühtlasi töökohtade ja raha liikumist. 

Üks maailma edasiviiv jõud on innovatsioon, mida äris  nimetatakse ka ettevõtlikkuseks, st teha midagi teist(uut) moodi, omamoodi, koos teiste inimestega. Sellele on vaja lisada raha ja kompetents.

Just nimelt lisada, sest raha ja erialaste (nt füüsika, inseneriteadus)  teadmistega ei ole midagi peale hakata, kui ei ole loovat, erinevaid lülisid ühendada suutvat ettevõtjat, kes samas suudab oma ideega kaasa haarata teisi inimesi – ja ka vastupidi.

Olles jõudnud industriaalajastust info- ja teadmisteajastusse, on eduka äriettevõtte juhtimine pigem väärtustel põhinev erinevate inimeste koostöö. Varasemad ranged kontrollimeetodid, keelamised, käskimised on asendunud n-ö sotsiaalse ja individuaalse kontrolli meetoditega, st põhinevad organisatsiooniliikmete sarnastel tõekspidamistel, eetikal. Kuna äri on muutunud virtuaalseks, n-ö hüperreaalseks, teadmiste- ja inforohkeks, siis vahetu keelamine ja käskimine ei ole võimalik (lihtsad operatsioonid teevad ära masinad, mitte inimesed).

Selleks, et organisatsiooni edukalt suunata, on juhid sunnitud kasutama sotsiaalseid, eetikal põhinevaid meetodeid. Teisalt – kuna äri on muutunud teadmistemahukamaks, muutub aina olulisemaks n-ö  inimese kahe kõrva vahel olev. Olulisemaks muutub koostöövõimelise kollektiivi ning teadmisi, kogemusi ja suhteid omavate organisatsiooniliikmete olemasolu. Sellist kollektiivi saab aga koos hoida eelkõige ühiste väärtuste, kultuurilis-eetiliste tõekspidamiste korral.

Võime öelda, et oleme jõudnud majanduskeskkonda, kus eetikal ja eetilisel käitumisel on aina suurem roll majanduslikus arengus ning äride edukuses. Eetiline käitumine ja eetikal põhinevad suhted on majandusliku arengu vältimatuks eelduseks. Vaadates Eestit kui riiki, siis mida ja kuidas oleks võimalik teha, et Eesti riik regioonina ja selle riigi kodanikud indiviididena oleksid selles uuenenud ärikeskkonnas edukad ja (loodetavasti seega) õnnelikud.

Öeldakse, et riik saab luua keskkonna edukaks äriks. Hea keskkond meelitab kokku raha ja edukad ettevõtjad. Mis on aga see keskkond? See on eelkõige inimesed, sest inimestest sõltuvad selle riigi seadused, tehnoloogia, infrastruktuur, arenemisvõime ja ka kõik muu. Inimestest sõltub ka näiteks haridussüsteem ja teistpidi haridussüstemist jällegi inimeste valmisolek keskkonnas edukalt hakkama saada.

Seega selleks, et kiiresti muutuvas, globaalses, sageli hüperreaalses maailmas hästi hakkama saada, on aina rohkem, lisaks erialastele teadmistele, mis on kindlasti vajalikud, vaja tegeleda kahe suure valdkonnaga: loomingulisuse arendamine ning kultuuri- ja eetikaõpetusega. Loomingulisus ja innovaatilisus tähendab eelkõige seoste nägemise oskust ja võimet, riskijulgust ja -analüüsi, vastutustunnet ja pühendumust. Kultuuri- ja eetikaõpetus  on oluline just globaliseeruvas maailmas, et mõista erinevate rahvaste ja kultuuride toimimise aluseid, nende erinevusi. See on vajalik selleks, et erinevates kultuurides kui ka erinevatest kultuuridest pärit inimestega innovaatiliselt ja edukalt koos töötada ja äriprojekte arendada, mis omakorda loob eelduse, et Eesti kui riik piirkonnana kui Eestist pärit inimesed indiviididena, saavad edukalt info-, teadmiste- ja suhetemaailmas hakkama.

Autor: Urve Vilk, Ülle Pärl