4. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ernst & Young Baltic ASi ärikonsultatsioonide osakonna juhataja Tarmo Toiger ütles, et tööandjate kulude analüüsi käigus nimetas mitu uuringu sihtrühma kuulunud tööandjat, et riskianalüüsi ostetakse sisse, sest selle tegemiseks pole oskusi.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõuniku kohusetäitja Tiit Kaadu sõnul kasutab 36 protsenti Euroopa ettevõtteid riskianalüüsi puhul allhanget, Eestis 18 protsenti. "Minu meelest on see tendents õige, et ettevõtjad püüavad riskianalüüsi ise teha," lausus ta.

Teenuse pakkumised osutusid liiga kalliks

Kaadu sõnul tuleb kõigepealt hinnata ettevõtte enda riskianalüüsi tegemise ressursse. "Kui ei ole seda piisavalt, alles siis hakata otsima, kes võiks selle hanke teha," rääkis ta. Riskianalüüs on tööandja kohustus, tema on selle asja korraldaja ja vastutaja, ütles Kaadu.

Krediidipangas koostasid riskianalüüsi töötajad. "Esiteks ei ole kontoritöös väga suuri riske ja seetõttu pole ka analüüsi koostamine ülemäära keeruline. Teiseks oleme küsinud muidugi pakkumisi väljast, kuid need ei sobinud kõrge hinna tõttu. Suurusjärk 100 000 krooni on õige," märkis panga pressiesindaja Allan Soon.

Soon ütles, et töökeskkonna riskidega tegelevad töötajad on pangas koolitatud, seetõttu pole analüüsi koostamisel probleeme ette tulnud.

Väikeettevõtjad jätavad analüüsi tegemata

Soone sõnul pole suure tõenäosusega teinud analüüsi väikeettevõtted. "Niisugustel ettevõtetel ei pruugi olla sellist töötajat, kes töökeskkonna teemat valdaks ja analüüsi teeks, väljast teenusena tellides võib töö olla liiga kallis," rääkis ta.

40aastase kogemusega töökeskkonnaspetsialisti Kalev Konno sõnul võiksid firmad ise tunda huvi riskianalüüsi vastu. "Paljud ei taha sellega tegemist teha - öeldakse, tehke analüüs ära, maksame ja kogu lugu," rääkis ta. Sellepärast ei võta Konno mõnda firmat jutulegi. "Olen juhendaja ja konsultant, mina ei pea analüüsi algusest lõpuni valmis tegema, see peaks valmima koostöös ettevõttega," selgitas ta. Konno ütlusel ei tunne firmad huvi hoolimata sellest, et tööinspektsiooni kodulehel on riskianalüüsi tegemiseks vajalik materjal olemas.

Kommentaar

Inge Suder

ASi Eesti Post kommunikatsioonijuht

Riskianalüüse teeb meie koostööpartner OÜ Mediserv, sest see on meile soodsam ajaressursi poolest. Ohutusnõuete täitmise kulutused on küllaltki suured, st Eesti Postis töötab ligi 3000 inimest, suur osa eelarvest kulub tervisekontrolli peale.

Riskianalüüs

Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetus või tervisekahjustus) või ettevõtte varale.

Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.

Riske hinnatakse etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta, selle põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid.

Siis hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, kavandatakse tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine - saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks

Autor: Urve Vilk, Jaana Pikalev