Kuidas käituda kriisiolukorras?

Kõik, mis on kriisikommunikatsiooniga seotud, tuleb varakult planeerida ja valmis teha, sest kriisid saabuvad tavaliselt reede õhtul pärast tööpäeva lõppu või siis, kui kõik teadjad ja otsustajad on välislähetuses ning kõige hullem – eelmise kriisiga pole veel ühele poole saadud!

Milleri seadus ütleb, et enne, kui te ei ole lompi sisse astunud, ei oska te öelda, kui sügav see on. Inimestel on kriisist väga erinev arusaam: ühe jaoks on need vaid ülemaailmsed katastroofid, teine kogeb ja lahendab kriise aga iga päev (nt kaupluses sisseoste tehes). Kriisi võib defineerida kui tõsist vahejuhtumit, mis ohustab inimelusid, keskkonda, organisatsiooni toodet-teenust ja mainet ning on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav.

Kriisi on võimalik ennetada

Ligi 90% kriisidest on võimalik ära hoida tõhusa ennetustegevusega. Selleks aga on vaja ennetavat teavet kõikvõimalikest kriisidest, mis võivad saabuda, hästi toimivat kommunikatsioonisüsteemi ja planeeritud ning kõigi asjaosaliste seda järgivat käitumist.

Kriisieelsetest meetmetest on kõige olulisemad kriisiohtude, kindlustus- ja juriidiliste lepingute audit ning firma või organisatsiooni toetajate ringi loomine. Toetajad võivad olla meedia esindajad, tarbijad, varustajad, arvamusliidrid, kohalike omavalitsuste esindajad, tipp-poliitikud jt.

Kriisid jagunevad äkilisteks, hea nähtavusega hädaolukordadeks, mis mõjuvad kohe (nt suured tulekahjud, liiklusõnnetused, looduskatastroofid jm) ja pikemaajalisteks kriisideks (meedia pikemaajaline negatiivne huvi, politseinike ja päästjate massiline lahkumine ametist jm).

Kriisikommunikatsioon

Kriisikommunikatsiooniks nimetatakse organisatsiooni suhtlemist ja käitumist kriisi ajal. Tavaliselt on selle eesmärk kaitsta firma või organisatsiooni mainet kriisi ajal ning tagada ettevõtte säilimine ja aidata kaasa kriisi likvideerimisele, kasutades info tõhusat liikumist kriisiga seotud isikute, organisatsioonide ja sihtrühmade vahel.

Kõik, mis on kriisikommunikatsiooniga seotud, tuleb varakult planeerida ja valmis teha. Miks? Sest kriisid saabuvad tavaliselt reede õhtul pärast tööpäeva lõppu või siis, kui kõik teadjad ja otsustajad on välislähetuses ning kõige hullem – eelmise kriisiga pole veel ühele poole saadud! Kuigi öeldu võis tunduda pisut liialdatult musta stsenaariumina, tuleb siiski meeles pidada, et kui kriis on kohal, on hilja hakata planeerima kriisi reguleerimist. Kõik mudelid ja kord peab olema eelnevalt koostatud ja läbi harjutatud, samuti valvesõnumid olulistele sihtgruppidele, mida saab vajaduse korral olukorrast tulenevalt kohandada ja täpsustada.

Info liikumise kord, mis on eelnevalt koostatud, tagab kriisi võimalikult kiire avastamise, õigete meetmete rakendamise ning kriisi väikseima negatiivse mõju mainele.

Kriisikommunikatsioon jaguneb kaheks:

* proaktiivne kriisikommunikatsioon

Stsenaariumide ja mudelite koostamine käitumiseks kriisiolukorras, kriisikäsiraamatu koostamine, õppuste korraldamine. Tark firma või organisatsioon kasutab alati proaktiivset kriisikommunikatsiooni, see tähendab, et ollakse alati valmis halvimaks, et kriisiolukorras reageerida kiiresti ja mõistlikult, mitte paanikasse sattudes.

* reaktiivne kriisikommunikatsioon

Konkreetne tegutsemine kriisiolukorras, kriisijuhtimine (nn tulekahju kustutamine). Põhilised märksõnad on operatiivsus ja kiirus. Kriisi ajal esineb tavapäraselt kaht tüüpi olukordi: 1) kui on veel veidi mõtlemisaega ja 2) kui enam pole aega mõelda.

Kuidas kriisiolukorras tegutseda, loe Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kirjutab Äripäev.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine