Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 5. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasmäe sõnul polnud ammusel ajal naissekretäriks olemine sünnis. "Viimased ilmusid peale esimest maailmasõda, mil mehi jäi väheks. Ning tulid kasutusele kirjutusmasinad. Selgus, et naised on kirjutamismasinaga töös andekamad. Nad on rutiinse töö puhul tublimad, nad on kannatlikumad."

Varem näitas see, kui naine pidi tööle minema, et mees oli saamatu ja ei kõlvanud kuhugi. "Tol ajal oli naine ju pesumasin, tolmuimeja, lastesõim, koristaja ja veel palju muud ning kokku tuli see odavam kui kõik automatiseerida," rääkis Aasmäe.

Esimese ilmasõja ajal mindi aga kodust välja ja enam tagasi ei tuldudki. "Esialgu sattusid sekretäriks need, kes olid kiired masinakirjutajad, nõuded muudele oskustele vähenesid. Nüüd, mil aeg on edasi läinud, on trükkida endiselt vaja, ent annet kiirtrükkimise peale enam olema ei pea, sest arvuti lubab valesti läinud tähed ja vead ära parandada. Seega asjaajamise oskuse osatähtsus kasvab taas. Suundumus on selles suunas, et töö pöördub tagasi sekretäritöö alglätete juurde," rääkis Aasmäe.

Aasmäe sõnul kaob tulevikus rida elukutseid ära. "Tulevikus enam pensionile ei saa. Töötatakse elu lõpuni. Nagu meie vanaisad ja vanaemad. Ühest hetkest alates, kui ei jaksa enam viite päeva nädalas töötada, tehakse tööd kolm-neli päeva nädalas. Ilmselt hakatakse maksma ka praeguses mõttes kodutööde eest. Aga töötatakse elu lõpuni,“ rääkis Aasmäe. "See tähendab, et kui inimene on 20aastane ja peab töötama 65-70 eluaastani, siis ka viimase poole sajandiga on mitmed erialad kadunud. Ning tulevikus toimub see veelgi kiiremini." 

Noorte jaoks tähendab see seda, et maailm muutub nii kiiresti, et 40-45 aastaselt peab elukutset vahetama. Mis tähendab, et peab olema valmis ümberõppeks. „See pole tegelikult kurb sõnum, sest võib-olla ongi terve elu igav ühtesid ja samu ülesandeid täita. See omakorda tähendab, et on vaja tugevat üldharidust, mis on peenar, millele võib elu jooksul mitu elu istutada. Ja ega ümberõppest ei pääse nii ehk naa, sest tugitegevusi tuleb niikuinii juurde õppida."