6. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: töötasu on kokkuleppe asi

Ühe riigi piires erineb palgatase vahel 50% ja enamgi. Kes või mis on selles "süüdi"?

Palgaerinevused on mõtlemisaine eelkõige ettevõtjale, kes tegutseb eri piirkonnis - jaekaubanduskett, pank, riigiametid jt.

Nt Soomes üleriigilist palga alammäära pole. Kui ettevõtjate liidud on ametiühingutega üldise ja piirkondliku tasustamise osas kokku leppinud, on õiguslik alus olemas. Kokkulepe on, et palga alammäär on Suur-Helsingis 3-4% kõrgem kui mujal. 2008 oli palgatase Uusimaa maakonnas (sh Helsingi) u 11% riigi keskmisest kõrgem.

Ühendkuningriigis oli mitme uuringu andmeil Londoni südalinna palgatase 37-50% riigi keskmisest kõrgem. 2009 oli aastapalga mediaan Londonis riigi mediaanpalgast u 31% kõrgem.

Tööandjad on põhjusena viidanud enamasti värbamisraskuste, piirkondliku palgaerinevuse ja kohaliku hinnataseme mõjule. Võib olla oht seadust rikkuda, aga väidetavalt pole ametiühingud sellist palgaerinevust vaidlustanud. Samuti ei pruugi palk kõrgem olla, vaid makstakse lisaks mingit kuluhüvitist.

Eestis oli 2008. aastal riigi keskmisest 12-14% võrra kõrgem palk Tallinnas ja Harjumaal. Tartumaa keskmine palk on riigi keskmisega ligilähedane, ülejäänud 13 maakonna keskmine palk oli aga 15-30% madalam.

Samaväärse töö eest tuleks ettevõttes maksta sama suurt palka. Kas piirkonniti tehakse ebaõiglaselt vahet?

Eesti seaduses piirkonniti erineva tasu maksmist ei kirjeldata. Küll võimaldab piirkondlikku lisatasu nt avalikus sektoris valitsuse määrus "Riigiteenistujate töötasustamine". Seda ka tehakse.

Kui riigiteenistujate puhul on see lubatud, võiks eeldada, et ka erafirmad võivad seda kasutada. Siiski peab äriettevõte olema valmis erinevuse põhjendamiseks, eelkõige endale. Hea, kui vajadusel on juba ametikoha töökirjelduses piirkonniti vahe sisse tehtud. Ka palgasüsteemis saab kasutada näiteks töökoormuse lisatasu, olenevalt sellest, kui palju kliente päevas piirkonna töötaja keskmiselt teenindab.

Tööandjal on seega üks palgasüsteemi võimalus/kulu juures. Kainet meelt ettevõtte kulude ja töötajate piirkondliku tasustamise õiglaseks sobitamiseks.

 

Autor: Urve Vilk, Urmas Orula

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700