Eesti võiks olla teistele ELi riikidele eeskujuks

Euroopa Liidu kõige väiksema võlakoormusega riik Eesti võiks saada standardiks, millega liidu laienemisel teisi eurokandidaate võrdlema hakatakse, kirjutab Bloomberg.

Meie kodumaa seljatab Euroopa Komisjoni hinnangul ELi fiskaalkriteeriumitega sel aastal 16 liikmesriiki. See tähendab, et Eesti saab tõenäoliselt homme toimuval Euroopa Liidu ametnike arutlusel toetuse, täheldas uudisteagentuurile Barclays Capitali arenevate turgude peaökonomist Christian Keller. „Eesti näib üsnagi fiskaaldistsipliini eeskujuna, mida EL tahab nüüd tuua tervele euroalale,“ märkis Keller.

Ka Euroopa Komisjoni president Jose Barroso teatas eile, et Eesti ühineb euroraha riikide rõõmsa riviga väga suure tõenäosusega.

Kreeka võlaprobleemid tõid ühendatud Euroopa ideaalile ja liidu ühisrahale selle 11aastase eluea suurimad ohud, mistõttu otsustati eile 750 miljardi euro suuruse laenupaketi kasuks.

Kuigi Eesti ei ole emiteerinud võlakirju, kaubeldakse nende maksejõuetuks muutumise riskiga ehk CDSidega. Viieaastaste CDSide riskipreemia ulatus täna 109 baaspunktile, aga näiteks Itaalia CDS riskipreemiad hõljuvad 157 baaspunkti juures. See tähendab, et investorid annaksid laenu parema meelega Eestile, kui Itaaliale.

Majandusarengu- ja koostööorganisatsioon OECD teatas täna, et Eesti seisab silmitsi kasvava vaesusega, eriti pensioniealiste seas ning selle peaks parandama valitsuse meetmetega.

Praegustest euroala riikidest ei suuda Euroopa Komisjoni hinnangul kolmeprotsendilise defitsiidipiiri sel aastal täita mitte ükski, samas jääb Fitch reitingagentuuri hinnangul Eesti defitsiit sel aastal 2,4 protsendini SKPst. Sel aastal 84,7protsendilise keskmise võla suhtega SKPsse, on meie kodumaa samuti igati eeskujulik vaid 9,6protsendilise hinnangulise võlakoormaga.

Reitingagentuuri Fitch hinnangul liitub Eesti eurotsooniga jaanuaris ning Leedu järgneb aastal 2014. Bulgaaria, Läti, Poola, Ungari ja Rumeenia liituvad reitingagentuuri prognooside kohaselt aastal 2015 ning Tšehhi aastal 2016. Siiski tõi agentuur välja, et praegune olukord on kasvatanud riske tähtaegade venimiseks.

Uudisteagentuur kirjutab ka, et Euroopa ühisvaluuta ei pane enam uute võimalike liitujate silmi varasemaga samaväärselt särama. „Kreeka on näidanud, et euro pole mingi võluravim,“ rääkis Bloombergile Birminghami ülikooli Ida-Euroopa poliitika professor Tim Haughton.

Lisaks on umbes 4000 eestlast allkirjastanud ühisraha vastase avalduse. „Euroga liitumine oleks Eesti majanduslikule iseseisvusele surmaoht ning surub meid tagasi Nõukogude Liidu aega, kui meil on kõik eeltingimused jääda iseseisvaks Euroopa riigiks nagu Šveits,“ rääkis uudisteagentuurile avalduse algataja, logistikavaldkonnas töötav Peeter Proos.

Ka teised Ida-Euroopa riigid on hakanud euro kohapealt kahtlema. Näiteks hääletas Tšehhis 55 protsenti küsitletuist ühisrahaga liitumise vastu. „Nende riikide jaoks toob euro meeletuid eeliseid, aga alati jäävad ka riskid,“ nentis ka Haughton.

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Silvia Viidik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara