Uuring käsitles 1252 inimese käitumist tuginedes Suurbritannias tehtud kümnele uuringule. Analüüsiti selliseid tegevusi nagu jalutamine, aiapidamine, jalgrattaga sõitmine, kalapüüdmine, ratsutamine ja põlluharimine. Teadlaste hinnangul on inimestel tugev vajadus sideme järele loodusega, see maandab meid, aidates ajul kiirest elutempost puhata. Suurim positiivne mõju psüühilisele tervisele saadi viieminutilisest „värske õhu doosist“.
Esimest korda hindasime looduse positiivset mõju inimese psüühikale, lähtudes ajalisest perspektiivist, ütles Essexi ülikooli teadur Jules Pretty. Uuringu järgi võitsid looduses viibimisest suurimat kasu noored ja vaimselt ebaterved inimesed, ent positiivset mõju oli näha kõikidest vanuse- ja elugruppidest pärit inimestele. Kasu oli kõikidest looduskeskkondadest, isegi linnades paiknevatest parkidest, ent kõige efektiivsemat mõju avaldasid veekogudega alad.