ÄP restoranitest - Pealinlastel nüüd oma gastropubi

Lõpuks ometi on nüüd ka meil oma gastropubi, Clayhills Tallinna vanalinnas, kus menüüs restoranitoit, ent ära ei saadeta ka neid, kes lihtsalt õlut tahavad rüüpama minna.

Gastropubi on ehtinglaslik nähtus, millest nüüdseks on tänu Briti kulinaaria õitsengule saanud märkimisväärne ekspordiartikkel. Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist pubiga, kus toidul restoranivääriline roll ja kvaliteet.

Võib ka teisiti – see on uuema aja restoran, kus traditsioonilised restoraniseadused ei kehti. Toidud on arendatumad, maitserikkamad, loomingulisemad kui tavalises pubis, aga erinevalt restoranist sobib gastropubisse ka ainult õllele või muidu napsitama minna, söömine pole kohustuslik. Kuigi seda mõneti eeldatakse.

Clayhillsi menüü on meie mõistes pigem restorani kui pubi oma ja selles on traditsiooniliste inglise pubiroogade kõrval Itaalia, Prantsuse, Lähis-Ida ja Põhjamaade mõjutusi. Kokk on menüü kokkupanekuga tõsiselt vaeva näinud: samosad, koftad, kalakoogid, crostinid, gravlax kuskussiga, ravioolid ricottaga jne. Nii et põhja ja lõunat, ida ja läänt. Aga samal ajal on Clayhills ka pubi ehk lõbus rahvakoht: üheskoos vaadatakse telerist spordivõistlusi või peetakse pidu.

Kosmopoliitse menüü sissejuhatusest valisime kõigepealt välja samosad, rikkaliku sisu ja õhukese tainakattega pirukad ja kalakoogid – otsetõlge inglise fish cake’ist, meie nimetame neid lihtsalt kalakotlettideks.

Samosadega jäädi pigem pubi kui gastropubi poolele, need olid üleliia õlised ja juurde pakutud magus tšillikaste oli seesama, mis kalakotlettide oma, pealegi äravahetamiseni sarnane sellega, mida tavaliselt Selverist ostan.

Aga et kokal loomingulist lendu ikka jätkub, seda kinnitas kuskussiga soolalõhe. Selline Põhja-Lõuna ühendus tekitas esialgu umbusku, kuid asjatult – kuskuss oli saanud mahlakad lisandid, mis sobisid ta lõhega kenasti kokku. Pearoaks valisime briti köögi põlisvara fish & chips.

See oli suurepärane saavutus, kala mahlakas, tainas õhuke ja friikartulid krõbedad. Ainult eestikeelses menüüs oli kartul ära ununenud, nii et kirjas oli küll kala, hernepüree ja tartarkaste, kuid friikartulid, mis roale tegeliku mahu andsid, olid välja jäänud. Ja tegelikult tartar kastet ei olnud, selle asemel  oli maitserohelisega jogurtikaste.

 Magusavaliku kolmest koogist ühte ei juhtunud parajasti olemat – õunakook oli otsas, aga porgandikook eeskujulikult rammus, suur ja magus.

Clayhillsi menüü on paljulubav, hinnad mõõdukad ja õllevalik ületab tunduvalt Eesti keskmist, nii on lootust, et seekordne pubi jääb sajanditevanusesse kaupmehemajja pikemaks ajaks püsima. Ainult teenindajad on juhtunud eriliselt napisõnalised, ette kandjad sõna otsese mõttes. Poleks paha, kui nad ka naeratama ja menüüd tundma õpiksid.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara