14. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aprilli lõpus viibis Saksamaal Eesti Rahvusmeeskoor. Kaks Bremenis Die Glocke suures saalis antud kontserti olid väga menukad ja pälvisid ülistava kriitika. Nüüd saab sama kava kuulata Eesti kontserdisaalides.

Kava on sisult romantiline, seega Bremeni Filharmoo­nikutele eriti lähedane. Oma 200aastase ajalooga on see üks vanemate traditsioonidega orkestreid maailmas, praegu aga Loode-Saksamaa muusikaelu üks alustalasid tänu mitmekülgsusele, olgu see siis ooper või kontsert, muusikal või kammerõhtu.

19. sajandi keskel oli orkestril tihe koostöö helilooja Johannes Brahmsiga. Ka Brahmsi debüüt pianistina toimus Bremeni Filharmoonikutega 1855. aastal, hiljem juhatas ta orkestrit oma “Saksa reekviemi” ja “Triumfilaulu” esiettekannetel. Eesti dirigentidest on Bremeni Filharmoonikuid juhatanud Tõnu Kaljuste – 2007. aastal.

Eesti Rahvusmeeskoori tegevuses moodustab vokaal-sümfooniliste suurteoste esitamine erilise nišši. Maailma ühe suurema kutselise meeskoorina on meie koor hinnatud koostööpartner just meeskoori nõudvates suurvormides, mida on repertuaaris ligi 30.

Franz Schuberti suurvormid kõlavad meeskoori esituses

Ka selles kavas olevaid Schuberti ja Brahmsi teoseid on koor varem mitmel pool maailmas esitanud. Suurvormide esitused on koori kokku viinud paljude tunnustatud dirigentidega.

Seekord on dirigendipuldis saksa dirigent Markus Poschner, kes on kolmandat hooaega Bremeni Filharmoonikute ja Bremeni teatri muusikajuht.

Kava raamib Franz Schuberti muusika. Koorimuusikaga puutus Schubert kokku juba lapsepõlves kooripoisina. Schuberti-aegses Viinis harrastati kodust musitseerimist, seal oli hulgaliselt meeskoore ja lauluseltse ning repertuaaris olid äärmiselt populaarsed pidukantaadid ja meeskvartetid.

Tihtipeale kirjutas Schubert vokaalteose algul soolohäältele ning aja möödudes tegi sellest kooriredaktsiooni, nii ka Johann Wolfgang von Goethe sõnadele loodud teosest “Vaimude laul vete kohal” (1821) meeskoorile ja keelpilliorkestrile.

Praeguse aja Läti ühe tunnustatuma helilooja Peteris Vasksi loomingust on kavas tema tuntumaid ja sagedamini esitatud teoseid “Musica dolorosa” keelpilliorkestrile, mis on valminud 1983. aastal pärast õe surma ning on pühendatud tema mälestusele.

Brahmsi Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile on loodud aga pulmakingiks Robert ja Clara Schumanni 24aastasele tütrele Julie’le, kes 1869. aasta suvel kihlus ühe itaalia krahviga. Samas arvatakse aga hoopis, et tütarlaps oli helilooja salajane armastatu.

Tekstiks on fragment Johann Wolfgang von Goethe poeemist “Harzi-reis talvel”, mis jutustab inimestesse usu kaotanud ja jumalas kahtleva üksildase hinge mahajäetusest. Brahms nimetas seda vapustavat helitööd sarkastiliselt oma “mõrsjalauluks” ja ennast “kõrvalteel käijaks”.

Rapsoodia solistina on kaas­tegev saksa metsosopran­ Ursula Hesse von den Steinen.

Lõpetamata sümfoonia lõpetab hooaja

Franz Schuberti loomingust on kavas tema tuntuim, “Lõpetamata” sümfoonia.

Schubert alustas oma h-moll-sümfoonia kirjutamist 1822. aastal. On olemas mitmeid teooriaid selle kohta, miks helilooja jättis teose lõpetamata. Tõde võib peituda aga hoopiski psühholoogilistes faktorites ja võib-olla ka 1822. aasta lõpu traagikas, kui Schubert haigestus süüfilisse.

 Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdid

14. mail kell 19 Vanemuise kontserdimajas  

15. mail kell 19 Pärnu kontserdimajas

16. mai kell 17 Estonia kontserdisaalis

Piletid Tartus 240/180, Pärnus 220/165, Tallinnas 350/275/200 kr

Lisainfo www.concert.ee

Autor: Urve Vilk, Kersti Inno