18. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhipuhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul. See tähendab, et töötajale arvestatakse puhkust aja eest, kui ta tegi tööd. Lisaks arvatakse töötatud aja hulka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, töölepingu seaduse § 19 punkti 3 järgi tööst keeldumise aeg ja muu aeg, milles pooled kokku lepivad (tuleb kindlaks määrata). Puhkuseõigust andva aja hulka ei kuulu tasustamata puhkuse ja lapsehoolduspuhkuse aeg.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses (tavaliselt 28 kalendripäeva). Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mis puhkuseõigust ei anna (nt tasustamata puhkus), siis arvestatakse töötaja kalendriaasta põhipuhkus võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga (mis ei välista puhkuse andmist katkematult kogu ulatuses, st puhkuseõiguse kasutamist ette). Esimesel tööaastal võib töötaja puhkust nõuda, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud (nt kui töötaja asub tööle augustis, siis tekib tal puhkuse nõudeõigus alles järgmise aasta veebruaris). Tööleasumise aastal viie kuu eest väljateenitud puhkus liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusele.

Puhkuste ajakava

Puhkuste ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta. Tööandja teeb puhkuste ajakava töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (varem kehtis nõue – jaanuari lõpp). Puhkuste ajakava koostab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad ettevõtte huvidega (nt kui ettevõttes on tipphooaeg, siis tööandja töötajate huvidega arvestada ei saa).

Puhkuste ajakavasse märgib tööandja põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse (märkida kasutamata puhkuse periood). Võib märkida ka muud puhkused (kohustust ei ole), nt lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuste ajakavasse märgitud puhkused on pooltele siduvad. Ajakava saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga). Puhkuse katkestamise või edasilükkamise õigus on tööandjal olulise töökorraldusliku hädavajaduse tõttu (TLS § 69 lg 5). Puhkuse katkestamise, edasilükkamise või ennetähtaegse lõpetamise õigus on töötajal tema isikust tuleneva olulise põhjuse korral (nt haigus – TLS § 69 lg 6).

Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama järgmiste töötajate soovidega:

naine vahetult enne ning pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal

mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal

vanem, kes kasvatab 7–10-aastast last võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal koolikohustuslik alaealine (töötaja) võib nõuda puhkust koolivaheajal.

Loe puhkuse korraldamise muudatustest pikemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“, mida saab tellida SIIN.

Autor: Urve Vilk, Kirjutab Äripäev.ee