Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 24. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõte on oma juhi nägu

Organisatsioon on oma juhi nägu. Kui juht on positiivne ning sõbralik, on seda kogu ettevõtte töötajaskond.

Veterinaarravimite ja -kaupade hulgimüügiga tegeleva, pere- ja töötajasõbralike edetabelis 9. kohal oleva ASi Dimela juht Kadri Kullman ütles, et ettevõtte töötajasõbralikkus väljendub eelkõige selles, et kõiki firmas töötavaid inimesi peetakse isiksusteks.

“Meie töö teeb võluvaks vabadus, aga ka sellega kaasnev vastutus,” rääkis Kullman. Nii suhtutakse töösse loominguliselt ning aktsepteeritakse seda, et igal töötajal on omad tugevused ja eripärad. “Töötajatel on tegutsemiseks suhteliselt vabad käed, teatud kokku lepitud reeglitega peab muidugi sobima,” rääkis Kullman, kelle sõnul kujuneb pikka aega tegutsenud ettevõttes välja kollektiiv, mis tegutseb ühtse vankrina, omamata sisemist konkurentsi.

Õhkkond on naerune hoolimata raskest ajast

Raskel ajal tuleb Kullmani sõnul palju rääkida ja ühiselt arutada. “Palku pole me oluliselt vähendanud, küll aga töötajate arvu. Aga ma ei ütleks, et pinged oleksid hoolimata rasketest otsustest väga suured. Meil on ka selles mõttes vedanud, et langus meie valdkonnas on küll toimunud, ent see on olnud üsna väike, inimesed ravivad loomi ka raskel ajal.  Ja nüüd on juba näha, et läheb pareminigi,” rääkis Kullman.

“Minu teadlik otsus on olnud hoida tuju heana. Kui oled viletsas tujus, ei tee enam õigeid otsuseid,” rääkis Kullman, kelle sõnul on see kinni inimese isiksuses. “Mul on vedanud, võtan asju positiivselt. Ning positiivsust saab kultiveerida. Valdavalt tulevad ka kolleegid sellega kaasa. Meil on naeruline seltskond. Kui vähegi aega on, siis ikka naerame,” lisas ta. “Eks teised ettevõtted on teistsuguse sisemise kultuuriga. Ka juht ja töötajad on siis teistsugused. Näiteks tehakse nii mõneski ettevõttes hinna kohta väga ratsionaalseid otsuseid. Ka nemad on edukad, ent nende kliendid on teistsugused, kõigile ei sobi selline käitumine,” rääkis Kullman. 

Juht ei saa unustada, et töötajal on lapsed

Edetabelis 11. kohal olev OÜ Henkel Balti kommunikatsioonijuht Herdis Olmaru rääkis, et hindab enim seda, et mõistetakse, et töötajal on ka perekond. “Näiteks kui on vaja minna lapsega arsti juurde. Ettevõttes on mõistev suhtumine, et töötajal on pere ja lapsed, kes vajavad tähelepanu.”

Ka meestöötajad saavad tema sõnul minna vajadusel lapsele lasteaeda järele, kui laps on näiteks haigeks jäänud. Organisatsioonikultuuri puhul on Olmaru arvates suurim roll juhil, kes kujundab kõigi suhtumist ettevõttes. “Meie õnn on, et meie juhataja on peresõbralik inimene, kellel on ka endal lapsed ja kes mõistab, et võib tekkida ootamatusi.”

Peresõbralikkus väljendub Olmaru hinnangul ennekõike suhtumises, mitte rahalises toetuses. “Emale-isale on olulisem, et nad saavad vajadusel töölt ära minna, seda rahaga kinni maksta pole võimalik,” sõnas ta. Majanduskriis pole peresõbralikku suhtumist vähendanud. Alles on näiteks lapse sünni puhul makstav toetus ning ka lastele korraldatavad üritused. “Aga kõige olulisem on inimene, mitte raha,” ütles Olmaru.

Edetabelis 10. kohale jäänud hulgimüügifirma ASi Tridens müügisekretäri Elina Anfimova jaoks on kõige olulisemaks toredad kolleegid. “Nad on sõbralikud ja rõõmsad, neil on aega kuulata ja vajadusel abistada,” sõnas ta. Meeldiva õhkkonna tekkimises on oluline roll ka juhtidel, eriti otsestel juhtidel, ütles Anfimova. Masueelse ajaga võrreldes tema sõnul ettevõtte õhkkonnas suuri muudatusi toimunud pole.

Haige töötaja ei pea tööl käima

Tridensi personalijuht Marika Järve hindab enim tervisepäevade olemasolu. “Kui on vaja midagi teha või kui näiteks laps on haige, ei pea olema hirmul. Või kui oled haige, ei pea olema maksmata kodus sinisel lehel või haigena tööl käima, vaid saab välja võtta tervisepäeva või siis vajadusel töötada kodukontoris.”  

Järve arvas, et sõbralikkus sõltub palju juhtide suhtumisest. “Ei saa mõelda ainult Tridensile, me saame aru, et inimene pole ainult töötaja, kõigil on pered. Ja pere on oluline. Kui kodus on kõik korras, teeb töötaja ka tööd paremini,” rääkis Järve. 

Meditsiinitarkvara loomisega tegeleva, edetabelis  8. koha saanud OÜ Raintree Estonia büroojuhi Eva-Ly Kattai sõnul meeldib töötajatele see,  kui neist hoolitakse ja et neid peetakse inimesteks, mitte masinateks. Töötegemine ettevõttes on tehtud mugavaks. Korra kvartalis korraldatakse üritusi, mida pikisilmi oodatakse. Igapäevaselt on kontoris kättesaadav tasuta kohv, tee, mahlad, puuviljad ning võileivamaterjal.

Palju oleneb juhtkonnast. “Organisatsioon on oma juhi nägu. Meie kollektiiv, kaasa arvatud juhid, on noored. Ülemuste ja töötajate vahel pole ranget piiri.” 

Kattai sõnul on varem teiste tööandjate puhul olnud tal  sageli piinlik ja hirm oma haiguslehest teatada. “Raintrees ei eeldata, et töötaja peaks haigena tööl käima ning ennast kurnama ja teisi nakatama,” arvas ta.

Kuna ettevõtte teeb tööd USAsse, on igapäevasesse suhtlusesse imbunud mitmeid sealseid kombed. “Näiteks palju small talki. Ja siirast, mitte puhtalt viisakuse pärast. Kontoris küsitakse üksteiselt, kuidas läheb. See on nii soe minu jaoks,” rääkis Kattai.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700