CV-Online: palgatõusu veavad konkreetsed firmad

Pigem saavad palgatõusu vedajaiks konkreetsed edukad ettevõtted, sest Eestis pole ükski sektor nii mastaapne, et võiks lühikese ajaga tekitada teistele suurt palgatõusu survet, märkis CV-Online'i juht Agu Vahur.

Järgneb intervjuu Agu Vahuriga.

Palga langus on pidurdunud, mis saab nüüd edasi?

Osades sektorites, kus vaba tööjõu pakkumine on endiselt suur, võib keskmise palga langus veel jätkuda. Ehk siis ehitus, tootmise liinitöölised, klienditeenindus – seal on võimalik uusi töökohti luua hetkel veel odavamalt, kui on olemasolevate töötajate hind.

Aga need inimesed, kes on juba tööl, nende palgad jäävad arvatavasti samaks ka ülaltoodud sektorites ja ülepakkumise survel palku ettevõtteis alandama ei hakata. CV-Online poolt läbi viidud uuring ettevõtete turunduse ja raamatupidamise spetsialistide hulgas näitas ka, et kellel töökoht säilis, sellel on säilinud ka palgatase eelmise aastaga samal tasemel.

Mida toovad kolmas ja neljas kvartal?

Kui teises kvartalis veel arvatavasti tuleb pisike langus 2009. aasta teise kvartaliga võrreldes, siis kolmandas ja neljandas kvartalis enam langust ei tohiks tulla. Samas ei ole ka mingit otsest põhjust, et miks keskmised statistilised palgad taas kerkima peaksid. Nii et kokkuvõttes peaks 2010. aasta tulema stabiilsete keskmiste palkadega kõigis sektorites.

Millal palgad taas kerkima hakkavad?

Ootaks keskmist statistilist palgatõusu taas 2011. aastast. Küll aga võivad üksikutel töötajatel või üksikutes ettevõtetes palgad juba selle aasta teises pooles jõudsalt ülesmäge minema hakata. Ettevõtted, kes on säilitanud kasumlikkuse ja elujõu, on avanud uusi eksporditurge – sellistes ettevõtetes on ühelt poolt võimalus, aga teiselt poolt ka sund palku korrigeerida.

See toob kaasa ka juba suureneva tööjõu voolavuse selle aasta teises pooles – inimesed ei ole enam nii kartlikud uude töökohta minema ja uusi väljakutseid otsima. Nad näevad ära, et millistel ettevõtetel on tugevam strateegia ja potentsiaal kiiremini edasi liikuda.

Paralleelselt osade ettevõtete tugevnemisega jätkub endiselt ka nõrgemate ettevõtete pankrotiprotsesside jada ning see hoiab ära statistilise keskmise palga kasvu mida edukamate ettevõtete palgakasv võiks tekitada.

Finantssektoris on palgad kõige rohkem kukkunud, millal need taas kerima hakkavad?

Finantssektori kukkumine on seotud sessoonsusega. Esimeses kvartalis makstakse finantsasutustes välja aasta jooksul teenitud boonuseid.
Valdavalt aastaboonustel töötavad tippspetsialistid pankades said 2009. aasta alguses veel 2008. aasta näitajate pealt boonust. 2008. aasta esimene pool oli ju veel väga hea, alles neljas kvartal lõi reaalmajandusel jalad alt ning
2009. aastal hakati tõsisemalt laenukahjumeid provisioneerima.

Nii et 2008. aasta majandusnäitajad olid ju pankadel ja kindlustusseltsidel veel head ja juba sõlmitud bonuslepingud tuli töötajatele välja maksta. Kahjumeid hakati alles 2009. aastal tõsisemalt provisioneerima, majandusnäitajad kukkusid läbi põranda ja 2010. aasta esimeses kvartalis olid aastaboonused pigem erandiks kui reegliks. Siit ka nii suur langemine kogu sektori lõikes. Põhipalkade osas nii suurt kukkumist ei ole toimunud.

Aga sarnased tasemed saavutavad boonused pankades ikka alles siis, kui finantsssektoris taas kapitali tootlikkus tõuseb samale tasemele kriisieelse seisundiga. Päris suur osa finantssektori varadest on kinnisvaras ja teine suur osa on väärtpaberites.

Eks nende turgude liikumine määrab ka ära boonustasude taastumise finantsektoris. Jagada saab ikka seda raha, mida teenitakse. 

 Milline sektor võiks palgatõusu vedajaks olla?

Pigem saavad palgatõusu vedajaks olema ikkagi konkreetsed edukad ettevõtted. Eestis pole ükski sektor niivõrd mastaapne, et võiks lühikese ajaga tekitada suurt survet teistele sektoritele palgatõusuks.

Aga monopoolsete infrastruktuuri ettevõtete roll edasises palgatõusus saab olema suur. Kui vaadata, kes suutsid 2009. aastal kasumlikkust kasvatada, siis olid need monopolid. Samas pole olnud kuulda seal toimunud massilistest palgakärbetest. Eks monopolid mõjutavad paljusid mängureegleid turul ja senine monopolide käitumine palgaturul on ikka palgaturgu kriishetkedel pigem stabiliseerinud.

Konflikt on hetkel ka kasvava tööpuudusega, töötute armee paisub, aga keskmise palga langus on pidurdunud. See olukord pole ju kuigi jätkusuutlik?

Palgad ongi mikroökonoomika teooriates kirjeldatud kui allapoole paindumatud. Enne palgakärbet vähendatatakse töötajate arvu ja otsitakse uusi ärimudeleid. Konkreetset statistikat pole käepärast, aga arvata võib, et kriisi tulemusena on personalikulu ühikuline tootlikkus ettevõtetes ikkagi kasvanud. Varumehi pingil enam ei hoita ning sama töö tehakse ära väiksema arvu inimestega.

Ettevõtte juhtimise seisukohalt on jätkusuutlikkuse esimeseks eelduseks ikkagi tugev ja kogenud meeskond. Nii et kui palgatasemete säilitamise abil on ettevõtete juhid suutnud säilitada ja luua efektiivselt toimivad meeskonnad, siis on Eesti majandus tervikuna ka jätkusuutlikum. Äriühingu juhtimisel pole küsimus ju niivõrd kuludes kui kasumlikkuses.


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kaisa Gabral

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara