27. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eda Merisalu: stress on nõudlik õpetaja 

Tartu Ülikooli dotsent dr Eda Merisalu kirjutab, et stress on nagu õpetaja, kes meid iga päev külastab ja ootab õpilaselt tarkust, et tema poolt esitatud väljakutsetega toime tulla. 

Stress on eluslooduse vahetu kaaslane, mis sunnib liikuma tasakaalu poole. Tasakaalu saavutades aga saabub surm, mida ei soovi elavate meelest keegi. Stressi puhul ehk ongi vaid see oluline, et maailma areng ja elutempo esitab organismile harjumatult suuri väljakutseid, millega ei suudeta sageli toime tulla. Inforägastikus orienteerumine ja majanduskonkurentsis püsimine esitab pidevalt väljakutseid, millega toimetulekuks on vaja tõeliselt tugevat vaimu ja karastunud füüsilist keha. Reeglina tuleks aga konflikti vaadelda igas mõttes edasiviiva jõuna.

Hiina vanasõna ütleb, et kui õpilane on valmis, ilmub ka õpetaja… Mida see peaks küll tähendama? Kas see peaks olema keegi väärikas tegelane, kes koputab uksele? Tõepoolest, selle õpetaja nimi on Stress. Stress on elu õpetaja, kes iga päev külastab ja ootab õpilase tarkust, et tema poolt esitatud väljakutsetega toime tulla. Stress on eluraskustega hakkama saamise proovikiviks ja intelligentsuse mõõdupuuks. Intelligentsus on aga ellujäämise nurgakiviks. Nii meele kui ka keha intelligentsus avaldub paindlikkuses ja kohanemises, mis avaldub muutuvas keskkonnas ja väga äärmuslikes tingimustes ellujäämise eesmärgil.

Rochesteri Ülikooli dotsendi James McMahoni loengus oli ütlus “Intelligentsus avaldub seal, kus inimene suudab raskustega kokku puutudes leida väärikaid lahendusi nende ületamiseks”. Sellega on eesti rahvas sajandeid toime tulnud. Arst ja riiginõunik, Eesti rahvusliikumise tegelane Heinrich Rosenthal nimetas Eesti talurahvast 19. sajandi lõpul teadmistejanuliseks, arenenud kultuurimeelega, intelligentseks ja andekaks rahvaks, kes suutis ühe põlvkonna vältel kasinates tingimustes kõrgemale kultuurilisele tasemele tõusta kui ükskõik milline teine hõimurahvas. See võrdlus tulenes eelkõige laulupidude korraldamise kultuurist. Kuid siin taga on rahva visadus ja oskus äärmuslikes oludes kohaneda.

Meie väikese tubli rahva seljataga oli sajandeid kestev pärisorjus ja mahasurutud keel, mis küpsetas hinges trotsi ja püüdu saada väärikaks ning arvestatavaks rahvaks ja riigiks. Sajandeid ränka füüsilist tööd, segatud verd ja alandust on ette valmistanud raskustega toime tulema – õpetanud vaimu ja treeninud keha pingetega toime tulema. Eestlase intelligentsuses ja arengupüüdlustes on varjus väljakutsuva vastase ja igapäevase kaaslase Stressi äratundmine ja oskus temaga hakkama saada.

Stressi mõiste tuleneb tuntud Kanada teadlase Hans Selye elutööst. See on kontseptsioon adaptatsiooniprotsessi käivitavast jõust (esmakordselt avaldatud 1926). Stressi käsitleb autor eelkõige kui füüsilise pinge avaldust. Iga stressor (ükskõik mis laadi – psüühiline või füüsiline) saadab signaali aju vastutavatesse piirkondadesse, mille tulemusena “ajukompuutris” modelleeritakse keha füsioloogiline vastusmehhanism. Stressori mõjul aktiveerub autonoomne närvisüsteem ning verre paisatakse hulgaliselt stressihormoone. Keha eesmärgiks on saada koheselt piisavalt energiat ja elutähtsatesse kudedesse hapnikku. Kui stress on seotud füüsilise pingutusega, peab keha hakkama saama happelise laguproduktiga ning kohastuma koormusega. Kui stress on psüühilist laadi, siis käitub keha sarnaselt, haarates kaasa ikka neid samu mehhanisme, mis tagavad pinge ületamiseks vajaliku tulemuse. Esimeseks organiks, mis stressiõpetaja piitsa alla satub, on süda. Ta peab tugevamalt lööma, et veri koos toitainete ja hapnikuga jõuaks lihastesse ja keha saaks asuda võitlusse. Seepärast on tuntud H. Selye näide kassi ja koera kohtumisest, kus stress on ootamatu konflikt, kus loom asub võitlusse või põgeneb. Sama juhtub ka inimesega. Kui konfliktsituatsioone on palju, siis lõpuks tuleb õppida ootamatuid olukordi ka juhtima.

Kui korduvalt kogetud füüsiline pinge on õpetanud keha koormusega toime tulema, siis sama juhtub ka psüühilise pingeteguriga ning rakkudes ei teki nii tugevat kahjustust. Organism on õppinud plastiliselt regulatsioonimehhanisme juhtima. Suurest vaimsest pingest tööl, kodus ja ühiskonnas ning vähestest liikumisvõimalustest on keha ainevahetus muutunud loiuks ja passiivseks. Ülitugev või kauakestev stress võib aga kahjustada organismi sedavõrd, et rakkude kaitsemehhanismid väsivad ega suuda hakkama saada kudedes kuhjunud toksiliste ühenditega, ära tunda võõrvalke, moondunud rakke või hakkama saada koekahjustusega.

 Seetõttu tunnevad inimesed, et tervis läheb käest ära. Ülemäärasest pingest annavad tunda kroonilised tervisehädad, liiges-lihasvalud ja allergiaprobleemid. Tüüpiliseks stressinähtuseks on peetud ka haavandeid mao-sooletraktis. Aina sagedamini annab ülepiitsutavast pingest märku südame-veresoonkond, sest eestlaste hulgas on aastaid esikohal kardiovaskulaarne suremus.

 Mida saab inimene oma pingete maandamiseks teha? Sellest pikast eelloost lähtuvalt tuleb stressimaandamise võttena regulaarselt tegelda kehaliste harjutustega. Füüsiline pingutus on kehale tuttav ja ta õpib sellega kiiresti kohanema. Seepärast tuleks astuda välja oma mugavuse tsoonist ning väsimatult treenida oma füüsilise ja vaimse tarkuse kogemust!

Tervise tugevdamise saladus on ikka seesama iidne tarkus: ole aktiivne, karasta ennast, söö tasakaalustatud toitu ja püüa mõelda positiivseid mõtteid. Kehaline tegevus vastukaaluks vaimsele ülepingele loob teatava mõnutunde – lõõgastab ja tagab vaimsest väsimusest kiirema taastumise. Seega, mine juba täna loodusesse – pere, laste, ratta või koeraga, aga mitte autoga!

13 nõuannet vältimaks stressi

1. Lõõgastusvõtete omandamine tähendab nende regulaarset kasutamist. Vaid nii tunneb keha selle kiiremini ära ja jõuab seeläbi parema tulemuseni.

2. Oluline on märgata, kui katkendlikult ja pindmiselt toimub hingamine pingelises olukorras. Mida halvem on hapniku juurdevool kudedesse, seda kergemini võib kujuneda ka rakukahjustus. Seepärast on soovitatav vähemalt korra päevas teha 10 minutit hingamisharjutusi kas hommikutundidel tuulutatud ruumis, pargis või metsas jalutades (kindlasti mitte tiheda autoliiklusega tänaval). Tee seda näiteks kõndides, hingates iga 4–6 sammu pealt sisse ja sama pikalt välja (5–6 korda järjest). Samuti võid seda teha mugavas asendis istudes, seistes või joogaasendis.

3. Sügaval rahulikul sissehingamisel keskendu õhu liikumisele keha igasse rakku.

4. Väljahingamisel mõtle, kuidas keha puhastub ja lõõgastub.

 5. Mõtle põhjalikult läbi oma isiklikud vajadused ja ametialased eesmärgid. Koosta pingerida Sulle kõige olulisematest asjadest elus. Seejärel asu koostama plaani oma vajaduste ja eesmärkide poole liikumiseks. Keskendu ka võimalikele takistustele. Mõtle, kuidas on võimalik neid ennetada või vajadusel uusi valikuid teha!

6. Kontrolli üle oma pingeline ajagraafik ja veendu, et sinna mahub lõunapaus ja regulaarsed puhkepausid.

7. Kui oled asutuse juht, siis ära häbene oma ettevõtmistesse kaasata ka kolleege. Loo selge visioon ja koonda meeskonnad, lastes igal töötajal tunda end olulisena ühiste tulemuste saavutamisel.

8. Märka ja tunnusta oma lähedast või kolleegi nii sageli, kui see on võimalik ja vajalik. Leia aega oma lähedase või kolleegi ärakuulamiseks. Aktsepteeri ka oma ülemust sellisena, nagu ta on. Ära kiusa oma kolleegi või ülemust!

9. Ära kaota ka kõige kriitilisemal hetkel pead, võta aega analüüsiks ja tegutse paanikata. Ära kaota ka huumorimeelt – kui Sa seda suudad, ei ole kõik veel kadunud!

10. Tee regulaarselt jaheda vee protseduure. Suve lõppedes pikenda ujumisperioodi ja võimalusel või meeldivusel jätka talisuplusega. Käi suvehommikuti paljajalu ja naudi kastemärga rohtu, see karastab!

11. Korista oma töölaualt ära kohvipott ja asenda see naturaalse vitamiinijoogi või mineraalveega.

 12. Mõtle läbi oma toitumisskeem: mida, millal ja kui palju sööd. Eelista puu- ja juurvilju.

13. Püüa võimalikult sageli välja puhata, et oleksid hommikul tõustes reibas. Tunne rõõmu tõusvast päiksest, kastepiiskadest ja kevadisest konnakrooksust tiigis.

 

 

 

Autor: Eda Merisalu, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700