ÄP restoranitest: ei saa me läbi ilma Vene köögita

Kuna Vene köök on meile lähedane ja maitselt sobiv, jätkub Vene restoranidel ikka külastajaid. Pealegi armastavad eestlased samal moel viina visata kui venelased ja Vene restoranides tehakse see eriti mõnusaks.

Nii et kui Rasputin Tartus hõlmad vöö vahele pani, võttis Kalinka kohe tema koha sisse. Kes uksel silti ei märka lugeda, see ei saa esmapilgul arugi, et midagi muutunud on. Nagu ikka – hämarad ruumid, rahvuslikes kostüümides tütarlapsed, pesni-pljaski ja kolm karu seina peal. Üldmuljelt, nii nagu nimigi ütleb, pigem trahter kui restoran. 

Menüüs jääb pilk pidama kõigepealt majoneesil. Seda jätkub igale poole, igasse salatisse ja ka mitmesse suupistesse. Salatite koostis on korralikult välja toodud, nii saamegi lugeda, et isegi vana hea vinegrett on majoneesiga tehtud. Majoneesi olen elu jooksul nii palju söönud, et restoranis enam seda ei telli, seepärast tegime valiku suppide kasuks.

Supid on Kalinkas head. Juba esimesed lusikatäied sametist hapukapsaboršši tekitasid kujutluse punapõsksest priskest emaliku olekuga kokast, kes köögis suures katlas suppi keedab, niivõrd kodune, mahe ja maitsev oli see. Ainult pisut jahedavõitu, nii et huulte ümber kogunes kerge rasvavõru. Ka kahe kala uhhaa oli hea, kalu tihkelt täis, pealegi täiesti tuline.

Järgnevaid roogasid pidime natuke ootama, algul toodi üks, siis pisukese ootamise järel teine, lõpuks, pärast pikemat pausi, ka kolmas. Soojade eelroogade hulgast valitud Vanaisa suupiste oli omapärane ja vahva küpsetis: potitäis küpsetatud heeringat, kartulit, õuna ja muna.

Heeringas pole eriline luksusroog, aga mõte see koos õunte ja kartuliga potti panna ja ära küpsetada on hea. Pearoogade hulgast valitud Kostroma pajaroog oli suurem savipotike, täis tulist riisi ja kana, aga selle maitse oli usaldatud vana tubli Vegeta või muu selletaolise naatriumglutaminaati sisaldava pulbri kujundada, nii et tulemus oli pehmelt öeldes küsitav.

Kalinka menüü koostaja on olnud lõbusa loomuga ja visanud seljanka ja karbonaadi vahel ka veidi nalja. Nii kannab üks praadidest V.I. Lenini nimelise kolhoosi nime. Läksime liimile ja tellisimegi kolhoosiprae. Elukogenud inimestena oleksime võinud aga aimata, et selline nimi midagi head ei tõota. Ja tõesti-tõesti – seafilee tundus pärinevat kolhoosiajast.

Moodustasime sealiha maitsmise komisjoni, valisime esimehe ja viisime läbi välknõupidamise koos degusteerimisega. Meie halastamatu otsus oli – vana! Komisjoni esimees andis sellest teada ka ettekandjale, aga see moodustas koos teise ettekandjaga demokraatliku rakukese ja üheskoos andsid nad meile proletaarse vastulause: ei ole vana!

Filee on marineeritud. See on marinaadi maitse. Ja kui meile ei meeldi, on see meie enda asi. Teistele meeldib. (Vagur täpsustus – marinaadist polnud menüüs juttu, pealegi teab iga kokkuhoidlik perenaine, kuidas marinaadiga vananemise vastu võidelda. Kord õnnestub see paremini, kord halvemini.)

Osale arutelus

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine