Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 28. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aasta vaadatuim Eesti film oli "Pangarööv"

Kui viimase kümne aasta jooksul on Eestis valminud keskmiselt neli pikka kinomängufilmi aastas, siis 2009. aastal valmis neid seitse, mis on ühtlasi kogu taasiseseisvumisaja rekord, teatab Statistikaamet. Kinos esilinastunud  Eesti mängufilmidest oli vaadatuim „Pangarööv".

2009. aastal toodeti Eestis 86 filmi — 25 pikka filmi ja 61 lühifilmi. Mullu toodetud filmide koguarv oli poole väiksem kui viimasel kümnendil keskmiselt. Eesti filmitegijate valminud 25 pikast filmist 8 olid mängufilmid (neist 7 kinomängufilmid) ja 17 dokumentaalfilmid. Pikkade filmide koguarv suurenes varasemaga aasta võrreldes kolme filmi võrra. Lühifilmide arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Kinos esilinastunud Eesti mängufilmidest olid Eesti Filmi Sihtasutuse andmeil vaadatuimad „Pangarööv“ ja „Püha Tõnu kiusamine“, mis kogusid vastavalt 6500 ja 5800 vaatajat. Kuigi vaatajaarvud jäävad varasematele populaarsematele kodumaistele filmidele alla, tasub silmas pidada, et mõlemad esilinastusid 2009. aasta lõpus ja kogusid oma vaatajad paari kuuga.

Vaadatuimateks dokumentaalfilmideks olid „Disko ja tuumasõda“ ja aasta lõpus esilinastunud „Riigireetur“, mis kogusid vastavalt üle 4000 vaataja ja 1300 vaatajat.

2009. aastal käis kinos üle 1,7 miljoni inimese, neist vaatas kodumaiseid filme 28 000. Kinode piletitulu oli 117 miljonit krooni, sellest Eesti filmide näitamise eest 1,2 miljonit krooni.

Eesti kinodes linastus mullu 313 filmi, millest 8% (24 filmi) olid Eesti päritolu. Viimasel kümnendil on Eesti päritolu olnud keskmiselt 4% kinos linastunud filmidest.

Keskmine kinopileti hind oli 2009. aastal 68 krooni. Kinopilet hind on viimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne.

Pikk kinofilm on vähemalt 60 minuti pikkune film, mis on tehtud kinos näitamiseks. Lisaks sellele on veel pikad videofilmid, mille pikkus on vähemalt 52 minutit.

Lühifilm — kuni 59-minutise kestusega kinofilm või kuni 51-minutise kestusega videofilm.

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700