1. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Stabiliseerunud majandusseis, aga ilmselt ka ettevõtetes allesjäänud töötaja kohta suurenenud töökoormus, on taas pannud inimesi mõtlema võimalikule töökohavahetusele, näitab uuring. Kui eelmine aasta mõtles sellele kaks töötavat inimest kümnest, siis sel aastal juba iga kolmas. Enam mõtlevad uutele väljakutsetele juhid ja spetsialistid ning alla aastase staažiga inimesed, kelle sidusus tööandjaga pole nii suur või kes on olude sunnil valinud mitte just unistuste ameti.

Kui majanduse tõusuaastatel kasvasid palgatöötajate ootused oma keskmisele töötasule, siis koondamiste ja kärpimiste aastal tulid ka töötajad oma palgaootustes allapoole. 2010. aasta keskmine palgaootus jäi eelmise aastaga samale tasemele – tööandjale antakse aega atra seada ja palgatõusu või palkade liikumist masu-eelsele tasemele hetkel veel ei oodata.

Seda, et esimene üldine ehmatus tööjõuturul hakkab üle minema, näitab Emori hinnangul seegi, et erasektori populaarsus tööandjana veidi tõuseb. Kui 2009. muutuste aastal tundus avalik sektor olema stabiilsem ning turvalisem valik töötamiseks, siis sel aastal on töötajate hulgas taas praktiliselt pooleks neid, kes eelistavad era- ja avalikku sektorit. Tudengite valikutes on endiselt eelistatud pigem erasektor. Võib arvata, et majanduse kasvades jääb avalik sektor töötajate ootustele kitsaks ning head tingimused usutakse kiiremini taastuvat erasektoris, märgitakse uuringu kokkuvõttes.

Töötavate inimeste eelistatud tööandja on jätkuvalt Eesti Energia, kellele järgnevad Tallink, RMK, Elion ning Tallinna Sadam.

Suuremad muudatused on toimunud tudengite hinnatud eelistuste pingereas, kus on samuti aja märgina esimeseks tõusnud Eesti Energia, sellele järgnevad Skype ja EMT ning Estonian Air.

TAUST

* Tööandjate maine uuringu korraldas TNS Emor aprillis-mais 2010. Selle käigus kaardistati üle-eestilise esindusliku uuringu raames 417 palgatöötajana töötava eestimaalase ootused ning eelistused.

* Üliõpilaste uuringus osales 481 kõrgharidust omandavat majanduse, reaalainete ja tehnikaerialade tudengit kümnest suuremast kõrgkoolist.

Vastavalt ümbritsevatele oludele on võrreldes varasemate aastatega uuringu teemaderingi lisandunud päevakajalisi küsimusi, et väljendada meeleolusid tööjõuturul:

* töötajate ootused töökohale

- sh nii pehmed tegurid kui ka palgaootus; ettevõtetes toimunud tööjõukulu kärbete kommunikatsiooni edukus (st kuivõrd töötajad tunnevad, et paratamatus sundsituatsioonis on tööandja käitunud inimestega võimalikult arvestavalt); lisaks töötavate inimeste pühendumus oma tööandjale võrdluses eelmiste aastate ning Euroopa keskmisega;

* töökoha valiku kriteeriumid

- ettevõtte edukus, tegevusala arengupotentsiaal, head karjäärivõimalused, paindlik tööaeg, konkurentsivõimeline palk, stabiilne töökoht vms;

* Eesti eelistatumad tööandjad

- kus töötamist võiks kaaluda, mis on esimene eelistus (etteantud nimekirja alusel 50 suuremast tööandjast, koos võimalusega lisada omapoolne eelistus);

* valitud tööandjate maine

- uuringuga liituvate tööandjate maine kuue erineva maineparameetri alusel võrrelduna era- ja avaliku sektori mainega üldiselt: töö sisuline huvitavus, tööõhkkonna avatus, arengu- ja koolitusvõimalused, ettevõtte edukus, palgatase, hoolimine töötajatest rasketel aegadel.

Uuring viidi läbi kahes sihtrühmas:

* juba töötavate inimeste seas

* tööturule sisenevate noorte, kõrgharidust omandavate tulevaste spetsialistide seas.

Töötavate inimeste uuring hõlmas üle-eestilist esinduslikku valimit erinevatel tegevusaladel ja ametipositsioonidel palgatöötajatena leiba teenivatest inimestest. Uuringu käigus küsiti 400 palgatöötaja arvamusi ja hoiakuid. Uuring korraldati telefoniküsitlusena.

Tööturule sisenevate noorte uuring hõlmas kümnes suuremas kõrgkoolis tehnilistel, loodusteaduslikel või majanduse ja juhtimise erialadel õppivaid diplomi- ja bakalaureuseõppe viimase aasta tudengeid ning magistriõppes õppijaid. Uuring korraldati veebiuuringuna.

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk