Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 3. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konjunktuuriinstituudi ja Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse koostöös läbi viidud uurimus tegi kindlaks nii 16-29-aastaste noorte, hilisteismeliste vanemate, õpetajate kui võlanõustajate hinnangud sellele, kust noored täna raha-asjade alaseid teadmisi saavad ja milliseid otsuseid noored teevad.

16-29-aastaste noorte kulutused saavad enamasti kaetud nii vanemate või teiste sugulaste raha abil ja kui osalt ka enda teenitud summadest. Töötavad noored katsid ise teenitud rahaga keskmiselt 85% kulutustest, töötute noorte kulutustest katavad vanemad üle poole - 53%, õppivate noorte kuludest veelgi enam – 74%.

Mida noorem laps, seda suurem on vanemate osalus tema kulutuste katmisel. 16-19-aastaste noorte vanemate hinnangul oli kulutuste katmisel ise teenitud raha osakaal keskmiselt 19% ja vanemate panus 81%. Ehkki vanuserühm hõlmab nii kooliõpilasi kui ka juba koolieast väljakasvanud inimesi, on siiski tähelepanuväärne tendents, et vanemate raha osakaal 16-29-astaste rahakotis on sedavõrd suur ja toetatakse ka juba töötavaid noori.

16-29-aastaste vanusegrupis ei katnud ise üldse oma kulutusi 30% vastanutest ja 36% kattis ise kas kõik või peaaegu kõik kulud (75%-100%). Kulutuste katmisel on märgatav sooline erinevus: iseteenitu osakaal kulutuste katmisel ulatus noortel meestel 55%, naistel aga 39%.

Raha kogusid viimase aasta jooksul enam kui pooled küsitletud noortest. Enda hinnangul kogus mingil eesmärgil raha 63% 16-29-aastastest noortest, sealhulgas 32% neist kogus sularaha, 40% pani raha pangakontole ja 8% kogus nii sularahas kui pangakontole. 37% küsitletud 16-29-aastastest noortest märkis, et ei kogunud viimase aasta jooksul raha. 16-19-aastaste vanusegrupis koguti vanemate hinnangute põhjal raha veidi tagasihoidlikumalt, seda tegi 48% noortest, sh 28% sularaha, 27% pangakontole ja 8% kasutas mõlemat rahakogumise viisi. Raha ei kogunud vanemate hinnangul 52% 16-19-aastastest.

Vanemad on rahaliste otsuste tegemisel noortele tähtsaimateks nõuandjateks. Suuremate ostuotsuste tegemisel otsustab iseseisvalt 44% 16-29-aastastest noortest, 40% peavad enda sõnul tavaliselt nõu vanemate või vanavanematega. 28% pidas nõu eakaaslaste või sõprade, tuttavate ja 20% õdede-vendade või teiste sugulastega. Kindlat käitumismalli ei olnud 24% noortest, kes vahel peavad kellegagi nõu, aga vahel otsustavad ise. 16-19-aastaste vanusegrupis peetakse rohkem nõu vanematega (72%) ja iseseisvalt otsustajaid on vähem (28%). Täiskasvanuikka jõudes hakatakse rohkem oma otsuste eest vastutust võtma ja vanemate mõju väheneb. Tallinnas ja suuremates linnade on noored oma otsustes iseseisvamad võrreldes teiste Eesti piirkondadega, samuti noored mehed võrreldes vastassugupoolega.

Noored, kes on mingil eesmärgil raha kogunud, on rahaasju puudutavates otsustes iseseisvamad kui noored, kes pole raha kogunud. Viimased peavad rohkem nõu vanematega.

 Teadmisi ja nõuandeid raha-asjade osas on saanud 96% 16-29-aastastest noortest (95% 16-19-aastastest noortest). Enamik noori omab seega mingil tasemel teadmisi rahaasjade kohta, küsimus on teadmiste kvaliteedis ning selles, kuidas õigel momendil vajaminevat teavet üles leida või rakendada.

Peamiseks infoallikaks rahaasjade kohta on 16-29-aastastele noortele olnud nende endi hinnangul vanemad ja vanavanemad (77% vastanutest), seejärel internet (61%), meediakanalid – ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio (61%) ning eakaaslased (59%). Viis noort kümnest saab nõuandeid õdedelt, vendadelt ja teistelt sugulastelt (46%), pankadest (50%) ning neli koolist või muust õppeasutusest (42%). Koolide ja õppeasutuste ning pankade panus noortele info jagamisel on noorte endi hinnangul olnud tunduvalt väiksem vanemate panusest. Ka riigiasutuste roll on olnud noorte valgustamisel suhteliselt tagasihoidlik.

Huvi tunnevad rahaasjade vastu peaaegu kõik küsitletud noored – 99% 16-29-aastastest noortest sooviks enda hinnangul teema kohta rohkem teada, vaid 1% vastanutest usaldab iseennast.

Noored ootavad rahaasjade kohta nõuandeid ja teadmisi peale vanemate eelkõige pankadelt ja õppeasutustelt. Noorte endi arvates peaks rahaasjade alaseid teadmisi ja nõuandeid andma eelkõige vanemad (82% vastanutest), kuid teavet peaks andma ka koolid jm õppeasutused (77%), pangad (79%), meedia (77%), internet (77%) ning riigiasutused (69%), õed-vennad või teised sugulased (60%) ning eakaaslased (54%). Võrreldes praeguste infoallikatega oodatakse teavet rohkem koduvälistest allikatest, eriti riigi- ja õppeasutustelt ning pankadelt, kuid ka teema kajastamist meediakanalites ja internetis.

Pankadelt hariva informatsiooni saamine rahaasjade kohta huvitaks paljusid noori. 94% 16-29-aastastest noortest oli endi sõnul huvitatud lisainfost, vaid 6% ei vaja lisainformatsiooni.

Enim huvitaks noori nende endi hinnangute põhjal info rahakogumise võimaluste kohta (78% vastanutest), investeeringute alane info (73%) ning laenude, liisingute ja krediitidega seonduv teave (58%). Krediitkaartide kohane info huvitaks nelja noort kümnest (42%).

Noorte finantskirjaoskuse olukorra selgitamiseks viidi läbi 3 küsitlust – esiteks küsiti noorte endi ja nende vanemate hinnanguid (kokku 274 vastanut, kes kuuluvad vanuserühma 16-29 või kel on 16-19-aastaseid lapsi), lisaks tehti telefoniintervjuud 13 majanduse ja ühiskonnaõpetuse õpetajaga ning 6 võlanõustajaga üle Eesti, et saada indikatsioon ka nende hinnangutest.