Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 3. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta turundusjuht: mul on oma nägemus

Passwordil tunnustati eelmise aasta tulemuslike tegude eest aasta turundusjuhi tiitliga Evelin Mägioja.

Küsimustele vastab ASi Rimi Eesti Food turundus- ja kommunikatsioonijuhti Evelin Mägioja.

Kas tiitel tuli üllatusena?

Üldiselt ma ei mõelnud, kas ja kes võiks võita. Aga samas on väga hea meel. See ei ole mitte ainult meeldiv, vaid ka motiveeriv, et kolleegid väärtustavad minu tööd ja ma olen teinud midagi sellist, mis on neile muljet avaldanud. See paneb oma tööd veelgi paremini tegema.

Millise teo eest võit tuli?

Ma ei usu, et see oli mingi konkreetse teo või kampaania eest, vaid pigem üldine tähelepanek. 

Turundusjuhi roll on agentuur tööle panna. Aga turundusjuht võib kampaanias ka ise tugevalt sees olla, olen väiksemate kampaaniate puhul seda ka ise teinud. Kuna olen erinevatel teemadel küllaltki palju sõna võtnud, jääb ka see meelde. 

Kas tiitli toonud aasta oli ka numbrites ettevõtte jaoks parem kui muidu?

Eelmine aasta oli väga raske aasta. Palju turundustegevusest tuli ümber mõelda. Kõik see, mis varem tundus toimivat, enam ei toiminud.

Esiteks sai määravaks teguriks hind. Näiteks Säästumarketite puhul oli väga keeruline aasta, kuna Säästumarketite tugevuse aluseks oli olnud hind, nüüd aga hakkasid kõik jaekaubandusketid hinnale rõhuma, nii et sõnumi unikaalsus kadus.

Samas oli vaja mõelda, kuidas parandada Rimi kaupluste hinnakuvandit. Nii et see oli majanduslike tulemuste mõttes väga raske aasta, me ei lõpetanud ka aastat kasumiga, vaid jäime miinuspoolele.

Hea meel on aga selle üle, et saime teha ka teise suunitlusega projekte, pöörasime varasemast rohkem tähelepanu sotsiaalsele vastutusele. Meil oli näiteks tore tervisekampaania “Hakkame käima”, millesse panime raha suhteliselt vähe, aga tegevusi oli palju. See oli tore projekt, mitte ainult hinnasõnum.

Kui oli soov mingeid muid sõnumeid peale hinnasõnumite edastada, tuli välja mõelda, kuidas seda teha kokkuhoidlikult, nii et ülejäänud juhtkond ka nõus oleks, sest tol hetkel tundus, et inimesi ei huvita midagi muud, kui et mis asjad maksavad ja kas need hakkavad juba veel vähem maksma.

Milline juht te olete?

Suhteliselt sõbralik. Kui kuus aastat tagasi alustades oli tahtmine palju ise ära teha ja palju ise otsustada, siis ajaga olen aru saanud, et sellest pole kasu, kui kõik otsused läbi minu käivad. Üritan leida asju ja alalõike, milles otsustavad osakonna töötajad.

Paljud inimesed arvavad, et minuga pole võimlaik vaielda, aga usun, et kõik meie osakonna töötajad teavad, et on küll. Mul on lihtsalt selged nägemused mingitest asjadest, aga kui mulle ära selgitada, kuidas asjad võivad teise nurga alt välja paista, kuulan alati ja olen ka oma arvamust muutnud. Aga arvamused peavad olema põhjendatud.  

Mis teile töös enim meeldib?

Kui midagi hästi korda läheb. Kui oleme teinud uue kampaania ja see inimestele meeldib, kui tuleb positiivset tagasisidet. Ka positiivsed müüginumbrid.

Mida õppisite lihaskandaalist?

Kui tehakse vale otsus, võib sinna otsa kergelt veelgi valesid otsuseid tekkida, see on ilmselt mingi seaduspärasus. Rimi otsus tehti, et parandada hinda, samas pakkuda samasugust kvaliteeti, nagu oli olnud.

Samal ajal mõeldi vähem sellele, kas toode on eestimaine või mitte, sest müügistatistika ei näidanud, et inimesed ostaksid rohkem Eesti liha.

Valikuvõimaluse äravõtmisel sai suur viga tehtud, oleme sellest tänaseks aru saanud. Oli tegureid, mida laua ümber olevad inimesed ei osanud läbi mõelda, kuna rääkisime, et paralleelselt alustame läbirääkimisi eesti lihatööstustega, et alustada eksportimisega. Nii Eesti liha ajutiselt välja jäigi.    

Kas eestimaise liha mittemüümise kohta välja saadetud pressiteate eesmärk oli tootjate survestamine?

Eesti Raadio intervjuus küsiti, kas vastab tõele, et järgmisest nädalast ei müüda Rimi kauplustes Eesti päritolu tooret sea- ja veiseliha. Ma ei saanud valetada, sest plaani müüa ei olnud. Lisasin ka, et see on ajutine lahendus. Küsiti, miks oleme valiku teinud, millele ma vastasin, et saame hea hinna ja kvaliteedi, millest kommentaarina toiduliit luges välja, et Eesti lihal on halb kvaliteet. On raske reageerida olukorras, kus hakatakse sõnu suhu panema ja pall läheb veerema. Pärast raadiointervjuud saatsime välja juba pressiteate. 

Olen kuulnud palju kriitikat selle situatsiooni kommunikatsiooni kehva juhtimise kohta. Küsiksin vastu, kas need inimesed tuleksid mind õnnitlema, kui oleksin kommunikatsiooni hästi ära juhtinud ja täna ei saakski poest Eesti liha osta, sest tarbijad oleks ära lollitatud ja sõnumit oleks nii esitatud, et ei saaks arugi, et Eesti sea- ja veiseliha enam ei müüda.

Loomulikult, kui olime sellise otsuse vastu võtnud, oleks pidanud tegelikult selle ära kommunikeerima nii, et klient oleks selle alla neelanud, selles mõttes oli see kommunikatsiooni suur viga. Praegu tuli see tõde väga valusalt välja, võimaldades samas käitumist kiirelt korrigeerida.

Kui oleksime teinud perfektse kommunikatsiooniplaani, oleks asi hääbunud ja elanud oma elu, see poleks tarbija teadvusesse nii teravalt jõudnud. Samal ajal oleksime hakanud ehk vaikselt kliente kaotama ise arugi saamata, miks me neid kaotame.    

Õppinud oleme sellest palju: kuidas taolisi olukordi tulevikus vältida, kuidas parandada imagot ja suhtlust kliendiga. Meil on päris palju tegevusi plaanis,  mis puudutavad seda, kuidas Eesti väiketootjaid paremini kaupluses esile tuua, on plaanis sortimendid üle vaadata jne.

Mis te arvate, milline roll võib sotsiaalmeedial tulevikus turunduses olla? Te liitusite Facebookis ka ise Rimi vastase liikumisega?

Kui liitusin, arvasin, et seal toimub konstruktiivne arutelu. Aga kui täna seda kommuuni vaadata, siis seal on hulk aktiivseid liikmed, kelle eesmärk pole Rimi paremaks ostukohaks teha, vaid nad suunavad sinna oma negatiivse energia, kritiseerides kõike ja kõiki.

KES ON KES

Evelin Mägioja

Sünniaeg: 17.01.1980

Haridus:

1986–1998 Hugo Treffneri Gümnaasium

1998–2003 Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia, lisaeriala projektijuhtimine (sh turundus ja suhtekorraldus)

Töökogemus:

2008– ASi Rimi Eesti Food turundus-ja kommunikatsioonijuht

2004–2008 ASi Rimi Eesti Food turundusjuht

2002–2004 ASi LTT HoReCa müügijuht

2001 SP-Works OY müügikonsultant

1998–2002  Demjanov ASi projektijuht, administraator, ettekandja

Hobid: sport (tennis, purjelauasõit, jooksmine, suusatamine, lumelauasõit), kokandus ja ökoloogia

Tudish Piip 

Kampaania toodi turule 2008. a aprillis. Kampaania tekitas palju kõneainet ning kajastust traditsioonilises ja sotsiaalmeedias. Sisestades Google’i otsingumootorisse sõnad “Tudish Piip”, oli võimalik saada rohkem kui 100 000 vastet.

Esimesel kampaaniaperioodil külastas Rimi 34% rohkem ostjaid kui aasta varem samal ajal toimunud Mammutipäevade ajal.

Tudish Piip võitis konkursil “Meediategu 2008” parima integreeritud meediakampaania tiitli ja peaauhinna ning sai auväärse koha “Turundustegu 2008” kuue finalisti seas. Reklaamikonkursil “Kuldmuna” pärjati Tudish Piip Pronksmunaga üle 300 000kroonise eelarvega kampaaniate kategoorias.

Säästumarketite uuenduskuur

2008. a alustatud uuendustööde tulemusena võitis Säästumarket juurde uusi kliente, peamiselt just nooremate sihtgruppide seas. Hoolimata jaeturu langusest, tehti 2009. aastal Säästumarketites 13% rohkem oste kui aasta varem.

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700