7. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Regulaarne taskuraha aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist, suurendades samal ajal tema iseseisvust. Regulaarse taskuraha puudumisel võivad kulud eraldi antud summade tõttu suuremaks osutuda ja noor ei õpi oma valikute ja kulutuste eest vastutama. See, millal lapsele taskuraha anda, sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Kindlasti ei sobi siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest laps vastutab. Küll aga võib taskuraha olla seotud  keerukamate tööülesannetega täitmisega.

2. Taskuraha suurus sõltub pere võimalustest ja lapse vajadustest. Sobiva summa leidmiseks tuleb koos lapsega arutada ja vaadata, milliseid kulutusi laps ise katab ning teha vastavad kokkulepped. Näiteks võib noore taskuraha hulka arvata mobiiliarve, kosmeetikatarbed, hobide ja õppimisega seonduvad ostud. Nii õpib noor ise oma eelarvet planeerima ja kulutusi jälgima. Soovitav on uurida ka teistelt vanematelt, kui palju lastele taskuraha antakse, et  mitte ületada märkimisväärselt teiste laste võimalusi.

3. Nooremate laste taskuraha on tark jagada lühema perioodi peale, näiteks nädalaks. Nii on lapsel lihtsam raha kasutamist planeerima õppida.

4. Suuremate rahasummade, näiteks ise teenitud töötasu või sugulaste ja vanavanemate kingitud raha osas tuleks koos arutada, kui suur osa rahast säästa mõne kallima hobiostu, puhkusereisi või ülikooliõpingute jaoks.

 5. Toetage last suvise töökoha leidmisel. Töötamine annab hindamatu kogemuse raha väärtuse tundma õppimisel ning aitab noort ka edasisel elukutse valikul.

6. Kaasake laps pere eelarve tegemisse, et näidata, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, meelelahutusele ning erinevate laenukohustuste tasumisele. Näidake lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja arutage, millised on mõistlikud valikud kaupluses.

7. Näidake lapsele, kuidas seada rahalisi eesmärke ja kuidas soovitud eesmärk saavutada. Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine soovitud ostu maksumust võrreldes säästmisega. Võite näiteks arvutada, kui palju kulub raha jalgratta ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides, kui kaua ja kui palju selleks raha koguda.

8. Kuni lapse täisealiseks saamiseni saate liita tema pangakonto enda lepinguga ja nii omate paremat ülevaadet, kuidas laps raha kasutab. Rääkige lapsele pangakaardi ja internetipanga kasutamise turvalisusest. Juhised leiate pankade kodulehelt. Seadke lapse kontole mõistlikud limiidid.

9. Majanduslike raskuste või sissetulekute langemise korral ei tohi tekkinud olukorda laste eest varjata. Rahamured tekitavad pingeid inimestevahelistes suhetes ja vanematel ei pruugi enam jaguda tähelepanu üksteisele või lastele. Olukorraga kohanemiseks peab kogu pere harjumuspäraseid kulusid koomale tõmbama. Probleemidest rääkimisel tuleb olla ettevaatlik ja delikaatne, et mitte tekitada lastele lisastressi.

 10. Tunnustage last mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest.

Autor: Urve Vilk, Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus