7. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kindlasti oled tähele pannud, et osad inimesed tahavad tulla tööle teistest varem, et teha rahulikult hulk tööd ära enne, kui enamus kolleege kontorisse saabuvad. Muidugi võib olla üks põhjusi lihtsalt vaiksem keskkond või vajadus viia lapsed varakult lasteaeda, samas on paljudel varahommikune aeg tõesti produktiivne. Töö lausa lendab käes ja tavaliselt saab enamus päeva tööst tehtud just neil varastel hommikutundidel. Neil ei ole probleemiks ka varakult ennast voodist välja ajada. Siiralt võib loota, et televisioonis hommikul Terevisiooni saate tegijad on kõik hommikuinimesed. Ei tahaks ju kuidagi õhtuinimesi kell 3 hommikul tõusma sundida...

Teine osa inimesi on need, kes hommikul kohe kuidagi maast lahti ei saa, kelle arusaamine varasest tõusmisest jääb kella 10-11 vahele ning kes käivad hommikul kontoris krillis silmadega ringi, kohvikruus käes ning üritavad tänast kuupäeva meelde tuletada. Ehk siis mina!

Teiste minusuguste jaoks on hommik ilmselt vale aeg mingit tööd ära teha. Meie produktiivne aeg jääb pärastlõunasse või õhtusse. "Õhtuinimesed" võivad jääda tavalisest kauemaks tööle ning teha suurema hulga tööd pärast seda kui teised on juba läinud. Nende jaoks ei ole mingi probleem istuda kontoris kella kaheksa või üheksani ja nii igal õhtul.

Kolmandaks võib eristada "pärastlõunainimesi" – need, kelle aktiivsem aeg on just peale lõunat. Huvitaval kombel kuuluvad tavaliselt nende hulka müügimehed. Kõige rohkem suuri müügitehinguid tehakse pärastlõunases saginas, kui ümberringi helisevad telefonid ja kolleegid sagivad siia-sinna. Võib ju olla, et osa tehingute õnnestumises on süüdi pärastlõunaselt unisemad kliendid, aga see ei muuda fakti, et pärastlõunatüüpi inimesed aktiveeruvad just peale keskpäeva.

Muide – ega asjata määrata produktiivset aega kindlaks just õpilastel. Teatavasti on õppimise edukus otseselt sõltuv keha kellast. Hommikuinimestel soovitatakse tegeleda õppimisega ja eksamiks valmistumisega võimalikult vara päeval – igal juhul mitte hilja õhtul. Õhtuinimesed seevastu võivad rahulikult just õhtul oma eksamiküsimuste tuupimise kallale asuda.

Olles endale teadvustanud oma produktiivset aega, tuleb seda arvestada ka päevaplaneerimise juures ja planeerida endale sobivale ajale need 1-2 kõige olulisemat tegevust. Oma produktiivse aja kasutamine tähtsate ülesannete korraldamiseks aitab tõsta tunduvalt töö efektiivsust. Lisaks on raskete probleemide kallal töötamine kergem endale aktiivsuselt sobivamal ajal.

Kasuta seda teadmist ja jälgi edaspidi, kuhu planeerid oma olulised ülesanded.

Autor: Urve Vilk, Ardo Reinsalu