10. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas sätestada ärisaladuse hoidmine töösuhtes?

Ärisaladus ning selle hoidmine töötajate poolt on tööandja jaoks oluline küsimus. Iga tööandja valduses on sellist teavet, mille sattumine kolmandate isikute – ennekõike konkurentide – kätte võib põhjustada tööandjale pöördumatult kahjulikke tagajärgi.

Kuidas siis reguleerida ärisaladuse hoidmine oma ettevõttes nii, et tööandja huvid oleks tagatud?

Ärisaladuse regulatsiooni puhul on oluline teha vahet ühest küljest ärisaladuse sisustamisel - milline teave on ärisaladus, ning teisest küljest ärisaladuse hoidmise kohustuse regulatsioonil - kuidas ja mida peab töötaja tegema, et see kohustus oleks kohaselt täidetud.

Ärisaladuse hoidmise kohustuse eesmärk

Ärisaladuse hoidmise kohustuse eesmärgiks on vältida mistahes võimalusi tundliku teabe sattumiseks kolmandate isikute kätte, mitte üksnes kohustada konkreetset töötajat ärisaladust hoidma. Ärisaladuse hoidmise kohustuse sisu ei ole suunatud üksnes tulemusele – et saladus ei satuks kolmandate isikute valdusse – vaid ka tegevusele – et oleks tehtud kõik mõistlikult võimalik vältimaks tööandjale ebasoovitavat tulemust. Ärisaladuse hoidmise kohustuse olemusest tuleneb, et tööandja ootab töötajalt käitumist, mis tagaks, et ärisaladus ei välju ilma mõistliku põhjuseta ning tööandja tahte vastaselt tööandja kontrolli alt.

Kuidas reguleeritakse?

Ärisaladust ning selle hoidmise kohustust sisustatakse ja reguleeritakse erinevalt – väga üldsõnaliselt või väga täpselt.

*  Väga üldsõnalise regulatsiooni korral on oht, et töötaja ei pruugi aru saada, mis siiski on ärisaladus ning kuidas ta peab käituma, et tagada selle saladuses hoidmine. Samuti võib sel juhul tõusetuda küsimus ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivusest töölepingu seaduse mõttes.

*  Väga täpse regulatsiooni korral on oht, et mingi nüanss jääb hõlmamata ning töötaja saab vaidluse korral tugineda sellele, et „aga seda ei olnud ju kirjas“. Oluline on meeles pidada, et töötajat käsitletakse töösuhtes alati nõrgema poolena ning kahtluste korral tõlgendatakse ebaselgusi töötaja kasuks.

Tavaliselt on kirjeldatud lahendused küllaltki standardsed. Üldjuhul ei pruugi need aga vastata konkreetse tööandja vajadustele.

Soovitused

Vältimaks eelkirjeldatud probleemide tekkimist, soovitame tööandjal:

*  ärisaladuse sisustamisel ning selle hoidmise kohustuse reguleerimisel temaatika hoolikalt läbi analüüsida;

*  kaasata protsessi tööõiguse valdkonnaga hästi kursis olev jurist, et tagada regulatsiooni piisavus ning konkreetse tööandja vajadustele vastavus.

 

Autor: Urve Vilk, Ramil Pärdi

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700