11. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kumu seintel on taas ülesreastatud rida tuntud prantsuse maalikunsti klassikuid, nagu Paul Signac, Edmond Cross, Paul Sérusier ja Maurice Denis Ateneumi, Turu ja Amos Andersoni kunstimuuseumite kogudest. Nende kõrval esitletakse ka Konrad Mägi, Villem Ormissoni, Herbert Luki ja Konstantin Süvalo parimaid palasid.

Mehhaaniliselt kaalutleva kunsti ja teaduse sümbioos

Neoimpressionismi vool sai alguse 19. sajandi lõpu Prantsusmaal. Vastandudes impressionismi intuitiivsetele lähtekohtadele, rakendas neoimpressionism kaasaegse teaduse uusimaid avastusi.

Olulist osa mängisid optika ja värviteooria. Neoimpressionismi meetod seisnes väikeste korrapäraste täppide üksteise kõrvale asetamises. Kusjuures väga tähtis oli kasutada puhtaid toone.

Mehhaaniliselt kaalutlev neoimpressionism vastandus lahtise ja vaba pintslitõmbega impressionismile. Ent selleks ajaks oli kunagi pahameelepuhanguid tekitanud impressionism end juba kehtestanud ning nüüd oli neoimpressionism see, mis 1880ndate teisel poolel tuliste kriitikanoolte alla sattus.

Ette heideti liigset kaalutletust ja kunstniku vaba vaimu piiramist teaduslike meetoditega.

Eesti kunsti jõudis neoimpressionism peaaegu kaks aastakümmet hiljem. Näituse varaseimad tööd pärinevad Konrad Mägilt 1908. aastast. Mägi olevat oma neoimpressionismi pisiku saanud inglise päritolu belgia-soome kunstnikult Alfred William Finchilt (1854–1930).

Kondrad Mägi ja Willy Finchi ristuvad teed

Willy Finch oli George Seurat’ loomingu suur austaja ja järgija. Eelmise sajandi alguses töötas Finch Ateneumi kunstikoolis õppejõuna, samal ajal kui Mägi seal ennast täiendamas käis. Siit võis saada alguse Mägi tee neoimpressionismi radadel.

Konrad Märgi kannab kõrvutuse Signaci ja Sérusier’ga auga välja. Mägi ei olnud küll nii piinlikult mehhaaniline kui Signac või Edmond Cross. Kui Signaci ja Crossi väljapeetud täpikesed moodustavad lõuendile rahulikult virvendava pinna, siis Mägi liigub aasta aastalt edasi üha metsikuma hoo ja pinevate emotsioonide väljendamise poole.

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk