Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 17. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soolakalkulaator juhatab magedama eluni

Tervise Arengu Instituut pakub tervisliku toitumise veebilehel www.toitumine.ee võimalust hinnata igapäevaseid soolatarbimisharjumusi selleks sobival kalkulaatoril. Kuna liigne soola tarbimine on tervisele kahjulik, tuleks maitseaine tarvitamisega olla tähelepanelik.

Sool ehk naatriumkloriid (NaCl) koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. ”Soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse naatriumi soovituslikust oluliselt rohkem,” selgitas Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Viimase naatriumi tarbimist puudutava uurimuse järgi tarvitasid Eesti naised päevas keskmiselt 2,5 grammi ning mehed 3,6 grammi naatriumi ehk soolale ümberarvestatult vastavalt 6,3 ja 9,1 grammi. Mõlemal juhul on ületatud nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui riiklikku päevast soola tarbimise soovitust. Euroopas keskmiselt tarbitakse 10–15 grammi soola päevas. „Soola ööpäevane ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on aga umbes 5 grammi ehk triiki täis teelusikatäis,“ täiendas ekspert.

Pikaajaline naatriumi liigtarbimine aitab kaasa kõrgvererõhutõve väljakujunemisele.  Kõrgvererõhutõve tüsistusteks on südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine. Samuti suureneb risk infarkti ja insuldi tekkeks. Liigne soolatarbimine aitab kaasa luude hõrenemisele, soodustab kehakaalu kasvu, kahjustab mao limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele, sealhulgas maohaavanditele. Liigset soolatarbimist peetakse ka neerukivide peamiseks põhjustajaks.

Inimeste igapäevasest soolatarbimisest on suur osa varjatud iseloomuga. Umbes 80% soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. Ülejäänu lisatakse ise juurde toidu valmistamisel ja söömisel. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid ja ketšup. Näiteks annab üks väike pakike küüslauguleibu pea kogu päevas maksimaalselt lubatud soolakoguse. 

Väga oluline on jälgida pakenditel antud infot, sest samas tootekategoorias võib toodetel olla väga erinev soolasisaldus. „Juhul, kui pakendil on antud naatriumisisaldus, siis selle saab grammideks teisaldada kui korrutada naatriumi kogus 2,5-ga. Näiteks kui pakendil on toodud info, et toode sisaldab 100 grammi kohta 1,2 grammi naatriumi, siis soolale ümberarvutatult teeb see 3 grammi soola,” õpetas Pitsi.

Parimaks viisiks toiduga tarbitava naatriumi vähendamiseks on vahetada oma menüüs töödeldud toidud värsketega ja kasutada toiduvalmistamisel vähem soola või asendada see järk-järgult muude toitude maitsestamise viisidega, nt ürtide ja maitsetaimede lisamisega. Inimese maitsemeeled harjuvad magedama maitsega keskmiselt kahe nädala jooksul. 

Soolakalkulaatori leiab aadressilt http://www.toitumine.ee/kampaania/sool/

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700