Vaata, kuidas korrektselt töödelda isikuandmeid 

Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ükskõik millisel kujul või vormis.

Igas valdkonnas saab edukalt tegutseda siis, kui tegevusalal kasutatavatest mõistetest saadakse üheselt aru ning suudetakse eristada mõiste tähendust tavakäibes ja valdkonna sees.

Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta vaid füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seega kohaldatakse seadusest tulenevaid töötlemisnõudeid vaid juhul, kui on tegu isiku põhiõiguste ja -vabadustega ning inimese eraeluga. Seaduse nõuded ei kohaldu avaliku elu isikuga seotud tööülesannete täitmise, äriühingute juhtide äriregistris avaldatud isikuandmete töötlemise vms korral.

Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ükskõik millisel kujul või vormis.

Tavaliselt peetakse isikuandmeteks ees- ja perenime, isikukoodi, sünniaega jms, mis on unikaalne ja omane ainult kindlale isikule.

Isikuandmed isikuandmete kaitse seaduse tähenduses ei sisalda alati eespool nimetatud andmeid ning tegu võib olla andmete kogumiga, mis aitab jõuda kindla isikuni (nt väikeses asulas või külas piisab, kui öelda, et vanaema, kes elab paremat kätt kolmandas rohelises majas või nt N linna kooli 12. klassi viieline matemaatikaolümpiaadil osaleja või N asutuse juht, vallavanem vms).

Isiku ees- ja perenimi ei ole alati isikuandmed isiku­andmete kaitse seaduse tähenduses. Väga levinud nimekombinatsiooni (nt Jaan Tamm, Mari Kask vms) korral ei ole pelgalt ees- ja perenimi isikuandmed isiku­andmete kaitse seaduse tähenduses, sest nende abil ei saa määrata kindlat inimest.

Isikuandmete kaitse töötlemise nõudeid tuleb kohaldada vaid juhul, kui on tegu isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. Seega peab töötleja hoolikalt jälgima töödeldavate isikuandmete koosseisu, et olla kindel, kas tegu on anonüümsete isikuandmetega või isikustatud isikuandmetega.

Isikuandmete kogumisel on osa andmeid tundlikumad ja vajavad töötlemisel erilist tähelepanu. Neid andmeid nimetatakse delikaatseteks isikuandmeteks.

Seaduses nimetatud delikaatsete isikuandmete loetelu on ammendav ja seda saab laiendada või kitsendada vaid seadusega.

Sageli arvatakse, et delikaatsed isikuandmed on näiteks aadress, telefoninumber, rahandusandmed vms. Need ei ole delikaatsed isikuandmed, vaid tavalised isikuandmed, millele teatud tingimustel ja ulatuses on kehtestatud juurdepääsupiirangud ning nende andmetega saavad asjasse mittepuutuvad isikud (kolmandad isikud) tutvuda vaid õigustatud huvi korral.

Ekslikult kasutatakse sünonüümidena pärilikkuse ja põlvnemise andmeid. Andmed põlvnemise kohta näitavad, kes on isiku bioloogilised või lapsendatud vanemad, vanavanemad, õed-vennad, lapsed jms. Andmed pärilikkuse kohta on DNA-s sisalduv teave (DNA – desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud inimese pärilikkuse info).

Üldteada ei ole asjaolu, et Eestis on kohtulahendid avalikustatud Internetis ja seega kõigile inimestele kättesaadavad. Õigusaktide kohaselt saab piirata avalikustatud isikuandmete hulka.

Levinud on ka arusaam, et isikuandmete kaitse seaduses sätestatud töötlemisnõudeid tuleb rakendada vaid delikaatsete isikuandmete töötlemise korral. Selline tegevus võib lõppeda andmekaitse järelevalveasutuse ettekirjutuse või väärteomenetlusega.

Kui töötleja töötleb isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, tuleb kohaldada kõiki seaduses sätestatud töötlemisnõudeid. Delikaatsete isikuandmete töötlemine tuleb andmekaitse inspektsioonis registreerida või teavitada delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutava isiku määramisest.

Isikuandmetest ja isikuandmete töötlemisest lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“, mida saab tellida SIIN.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Gina Kilumets

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine