Vaata, milline leping sõlmida

Erinevate eesmärkide saavutamiseks ettevõtluses tuleb ettevõtjatel astuda lepingusuhetesse. Eraõiguse oluline valdkond on võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.

Võlaõigusseadus reguleerib kaht suuremat õigussuhte rühma: lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Lepingusuhteid reguleerivad ka muud seadused, näiteks töölepingu seadus või pärimisseadus.

Võlaõigusseadus jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa sisaldab norme, mida on võimalik kohaldada kõikides lepingusuhetes. Näiteks saab VÕS-i üldosa norme kohaldada ka töölepingutes. Võlaõigusseaduse eriosa sisaldab erinorme, mille kaudu on reguleeritud praktikas enam levinud lepingu­liigid. Eriosas käsitletud lepingud on jagatud ühiste tunnusjoonte alusel rühmadesse. Näiteks käsitleb eriosa võõrandamis- ja kasutuslepinguid. Võõrandamislepingute alusel läheb üle omandiõigus esemele ja esemega seotud omandiõigus. Kasutuslepingute alusel annab üks isik teisele isikule üle esemega seotud valdus- ja kasutusõiguse.

Võlaõigusseadus reguleerib ennekõike lepinguküsimusi. Leping on kahe või enama isiku (lepingupooled) tehing, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on kahe või enama isiku kokkulepe, mis on suunatud õiguslikele tagajärgedele.

Sageli mõistetakse praktikas lepingutena kirjalikke kokkuleppeid.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võib lepinguid sõlmida ka suuliselt, seetõttu tuleb lepingutena käsitada ka suulisi kokkuleppeid.

Lepingu olemus sõltub aga suuresti lepingu liigist. Lepinguid saab liigitada väga erinevatel alustel. Näiteks saab lepinguid liigitada ühepoolseteks ja kahepoolseteks, tasulisteks ja tasuta lepinguteks jne. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse asja­kohased nõudeõigused. Lepinguid sõlmitakse ka teistes eraõiguse valdkondades, näiteks asjaõiguses (õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõiguses (abikaasade abieluvaralepingud), ühinguõiguses (äriühingute asutamislepingud).

Lepingute sõlmimine

Leping on mitmepoolne tehing ja sõlmitakse tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumuse) tegemisega ühele või mitmele isikule ning sellele vastamisega pakkumuse saanud isikult või isikutelt.

Lepingute sõlmimisel tuleb isikutel arvestada ennekõike lepinguvabaduse põhimõttega, mille kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib.

Lepingutest ettevõtluses pikemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust", mille saab tellida SIIN.

 

Osale arutelus

  • Andres Õige, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Uudised

Teabevara