Autor: Signe Sillasoo • 30. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selge on see, et merele, järvele või jõele vaba aja veetmiseks, sportimiseks või kalapüügile ei minda veesõidukita. Siinkohal tuleb aga meelde tuletada, et ohutu meresõidu tagab töökorras varustus ja oludele vastav veesõiduk. Seega, veekogule minnes kontrollige alati oma veesõiduki tehnilist seisundit. Jälgige, et navigatsiooni- ja raadiosideseadmed oleksid töökorras, vajalikud merekaardid, pääste- ja pürotehnilised vahendid olemas ja vastaksid pardal viibivate inimeste arvule ning kandke kaasas mobiiltelefoni, mille aku on laetud.

Kindlasti peab väikelaeva kasutamisel väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva registreerimistunnistus ning väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.

Tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest, aga siiski tuleb merel ette ka veesõidukite tehnilisi rikkeid, mis annavad alust arvata, et merele on mindud tehniliselt mittekorras veesõidukiga.

On ka väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid, kipuvad merele joobeseisundis või hindavad üle oma võimeid. Sealt ka õnnetuste põhjused ning tagajärjed.

Selleks, et vältida hoolimatusest ja mõtlematusest õnnetusse sattumist merel, on odavaim elukindlustus päästevest. Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest iga pardalviibija jaoks. Meeles tuleb pidada ja jälgida seda, et päästevestid peavad olema sertifitseeritud. Kui valmistajatehase poolt on ette nähtud päästevesti perioodiline kontroll, võib väikelaeval kasutada ainult sellise kontrolli läbinud päästeveste. Päästevesti valides tuleb vahet teha ujuvvestil ja päästevestil.

Ujuvvest ehk ohuvest ei ole mõeldud pikaajaliseks perioodiks vees viibimiseks, vaid selleks, et inimene saaks kiiresti end aidata veesõidukile või kaldale. Päästevestid on kraega, valmistatud kas ujuvast materjalist või automaatselt gaasiga täidetavad.

Päästevahendid klassifitseeritakse kandevõime järgi ning tähistatakse tähistega – 50 N; 100N; 150N; 275N. Vesti valides tuleb arvestada ostetava vesti suurusega, kuna vest peab võimalikult hästi selga sobima. Parima toote valimise ja kasutamise konsultatsiooni annab kindlasti päästevahendite edasimüüja.

Päästevesti kasutamisel tuleb kindlasti kontrollida, et lukk, nöörid, rihmad või pandlad oleksid korralikult kinnitatud ning pingutatud kasutaja keha järgi. Vesti ei tohi kasutada istumispadjana, kuna päästevesti täielikku toimimiskindlust ei saa tagada, kui seda on kasutatud valesti.