Meeste ja naiste palgad ühtlustumas

Sotsiaalkindlustuse andmetest võib välja lugeda, et eelmisel aastal tõmbusid meeste ja naiste palgakäärid koomale niivõrd kiires tempos, et sellise trendi jätkumise korral võiks meeste ja naiste palgad ühtlustuda juba 2012. aastaks.

"Naised on ennast suutnud tööjõuturul tõestada. Neid on rohkem märgatud ja palgatud. Võib-olla on masuaeg toonud juhtimise juurde rohkem alalhoidliku meelega naisi," pakkus Sadolini juht Piret Minn.

Tundub, et naised on tõepoolest hinda läinud. Ehkki nii statistikaamet kui ka maksu- ja tolliamet meeste ja naiste palgastatistikat ei koosta, võib sotsiaalkindlustusameti andmetest välja lugeda, et eelmisel aastal toimus meeste ja naiste keskmises palgas tugev lähenemine.

Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi laekus 2007. aastal naistele meestest üle 31 protsendi vähem sotsiaalmaksu. Aasta hiljem oli vahe kahanenud juba 28 protsendile ja mullu oli maksulaekumise erinevus juba alla 20 protsendi.

"Seletus tabelile seisneb ilmselt selles, et viimase paari aasta jooksul on mehed kaotanud tööturul enim positsioone - ühelt poolt on nende töökohti oluliselt enam kadunud ning teisalt pole naiste madala palgaga töökohti seevastu nii palju kadunud. Sellest ka selline aritmeetilise ühtlustumise trend, mis aga ei ilmesta vähimalgi määral segregatsiooni vähenemist nn naiste ja meeste tööde vahel või ka sektorisiseseid palgaerinevusi," nentis poliitik Evelyn Sepp.

Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul mõjutas meeste palgataseme langust ehitussektori kokkuvarisemine. Facio ehituse juht Toomas Tromp tõdes, et ehituses kahanesid palgad peaaegu kolmandiku. Kui Facios koondati 15 inimest, siis ütles Tromp, et alltöövõtjate seas on töö kaotanud inimeste arv suurem. Pealegi kannatavad tööpuuduse all just eeskätt mehed.

Eametsa sõnul töötab avalikus sektoris suurem arv naisi, kuid võrreldes erasektoriga olid seal kärped väiksemad ja palgatase jäigem. "Äärmiselt loogiline, et see vahe just vähenes," lausus Eamets. Samas ütles ta, et niipea palgavahe siiski täielikult ära ei kao. "See võtab mitu põlvkonda veel aega. Praegu on ikkagi selgelt olemas meeste ja naiste tööd," sõnas Eamets.

Töötajate värbamisfirma VMP Groupi juht Väino Tälli sõnul on ikkagi nii, et kui ettevõtjal on valida, kas võtta keevitajaks sama töökogemusega mees või naine, valib tööandja suurema tõenäosusega siiski mehe. Samas on Tälli kuueaastane töökogemus näidanud, et naised sobivad loomu poolest püsivust ja tähelepanelikkust nõudvatesse ametitesse. Samuti taluvad naised tema hinnangul paremini rutiini. Samas teab Tälli ettevõtteid, kus on sekretäriks mees.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske meenutas, et eelmises töökohas, kui ta palka juurde küsis, tuldi sellega vastu ja seda peeti oluliseks. "Ma tundsin küll, et mind väärtustatakse mehena seal töökohas tunduvalt kõrgemalt kui neid naisi, kellel oli sama haridustase või kohati kõrgem," ütles ta.

Olenemata vähenenud lõhest meeste ja naiste palkade vahel, leidsid naisjuhid, et õrnemal sool on siiski veidi keerulisem töö- ja koduelu ühildada.

"Haridusnäitajad on naistel oluliselt kõrgemad, perekohustusi täidavad Eesti naised olulisel määral enam kui Eesti mehed. Kui millestki puudu jääb, siis nõudlikkusest tööandja suhtes palgaläbirääkimistel. Kõik muu on kinni hoiakutes, millel pole loodusega mitte midagi pistmist," kommenteeris teemat Sepp. Soorollidel tehakse Sepa sõnul vahet juba koolis.

Baltika juhatuse liige Maire Milderi arvates peaks kõrgepalgaline naine eeskätt endalt küsima, kas ta fookus on tööl või perel. "Kui naine on väga perekeskne, siis võib tal olla raskem teha tööalast karjääri, millega üldjuhul kaasneb ka suurem vastutus ja kõrgem palk," tõdes Milder.

Ta lisas, et tööandja ootab suurt pühendumist nii naiselt kui ka mehelt, kuid oluline on karjääri tegevale naisele ka pere toetus ja mõistev suhtumine.

Minn ütles, et naisterahval on rohkem rolle, mida ta peab täitma ja tööga ühendama. Tema ise tegi väikese lapse kõrvalt tunduvalt kergemat tööd. "Ma ei ole pidanud neid kahte rolli ühendama, selles suhtes on minu elus olnud vastupidi," ütles Minn, kelle laps on juba 23aastane.

 

 

 

 

 

 

 

 

Üks küsimus: Kas mehed küsivad agaramalt palka juurde?
Sotsiaalministeeriumi uuringu järgi on mehed agaramad palga juurde küsijad. Viimase nelja aasta jooksul küsis 37 protsenti meestest ja 27 protsenti naistest endale kõrgemat sissetulekut.

Indrek Jürgenson, OEG juht
Palgalisa küsijaid meil üldiselt pole. Palganumber sõltub meil rohkem vastutusest ja edukusest. Kas tegu on naise või mehega, ei oma tähtsust. Hindan inimesi, kes suudavad lubadusi täita, on orienteeritud kasumi teenimisele ning toovad ettevõttele lisaväärtust.

Tarvo Vaasa, Tamro Eesti juht
Mulle ei tundu see niimoodi, et mehed küsivad rohkem palka juurde. Aga üldiselt küsiti headel aegadel meelsamini palka juurde. Nüüd on inimesed situatsioonist aru saanud ja püüavad nii toimetada, et nad oma tööd ei kaotaks. Tamros pole viimasel kahel aastal palgad tõusnud ega ka langenud.

Lauri Paeveer, LHV müügijuht
Palga juurdeküsimine on arenguvestluste osa, seega on väikese taganttõukega ikka tulnud jutuks. Aga mitte nii, et keegi tuleb ja ütleb, et nii, mina tahan. Seda ei ole olnud. Päris normaalne pole ka meelsus, mis valitses mõned aastad tagasi, kui pidevalt käidi palka juurde lunimas.

Rene Oruman, läks hiljuti kõrgemapalgalisemale tööle
Eelmisel töökohal soovisin küll palgakõrgendust, aga isegi kõrgenenud palgataseme juures tundus uus töökoht eelmisest atraktiivsem. Lisaks palgale olid väga olulised on ka lisatingimused: millised koolitus-, sportimisvõimalusi ja muid hüvesid pakutakse. Palga juurdeküsimine ei olene soost, vaid enese väärtustamisest. Sõltub inimesest, kes ennast kuidas tööturul hindab.

Anu Ind, Krimelte personalidirektor
Mehed on üldiselt altimad uusi väljakutseid vastu võtma, naised aga alalhoidlikumad.

KOMMENTAAR
Evelyn Sepp,
riigikogu liige

Ma ei julge teha vähimalgi määral järeldust naiste-meeste palgaerinevuste vähenemise kohta. See on enamasti äärmiselt jäik ja väga aeglaselt muutuv näitaja. Ja mis peamine, see ei muutu iseenesest.Seletus seisneb ilmselt selles, et viimase paari aasta jooksul on mehed kaotanud tööturul enim positsioone - ühelt poolt on nende töökohti oluliselt enam kadunud ning teisalt pole naiste madala palgaga töökohti seevastu nii palju kadunud. Sellest ka selline artimeetilise ühtlustumise trend, mis aga ei ilmesta vähimalgi määral segregatsiooni vähenemist nn naiste ja meeste tööde vahel või ka sektorisiseseid palgaerinevusi.

Samuti pole mingeid märke sellest, et naiste osakaal oleks suurenenud juhtivatel kõrgepalgalistel ametikohtadel.

Käimasolev majanduskriis on näidanud valusalt kätte veel ühe tõsiasja - naised on selles osutunud tööturul pisut paindlikumaks kui mehed, mis aga iseenesest pole õigustus eelnimetatud fundamentaalsete probleemide eiramiseks või nendega tegelemisest loobumiseks.

See paindlikkus tähendab sageli kaugelt alla oma kvalifikatsiooni töötamist ja mitme madalapalgalise töökoha pidamist, mis naiste tööhõivet iseloomustab ilmselt enam kui meeste oma.

Mida oskavad naised halvemini kui mehed? Tegelikult mitte midagi. Haridusnäitajad on naistel oluliselt kõrgemad, perekohustusi täidavad Eesti naised olulisel määral enam kui Eesti mehed. Kui millestki puudu jääb, siis nõudlikkusest tööandja suhtes palgaläbirääkimistel. Kõik muu on kinni hoiakutes, millel pole loodusega mitte midagi pistmist.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara