Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 6. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Agu Laanemets sõnul pole nende kontoris vajadust spetsiaalselt klassikalises mõttes sekretäri ülesandeid täitva inimese järele. "Mul ei ole olnud juba vähemalt 10 aastat sekretäri, assistenti ega juhiabi. Igaüks teeb ise oma tööd, ajab ise oma asju. Mingit vahelüli pole vaja. Kohvi saab igaüks ise valada, telefonid on kõigil olemas, et enda kõnedele vastata jne,“ rääkis ta.

Laanemetas sõnul on tal sekretär olnud ainult sellisel juhul, kui ta on sattunud mõnda firmasse tööle, kus see on olemas olnud. „Aga siis olen neile kohe mõne muu töö leidnud või ära saatnud,“ sõnas Laanemets, kes ei näe, et sellise tööspetsiifikaga inimest oleks ettevõttes tarvis. „Kui on tegu suure rahvusvahelise kontserniga, siis veel, aga Eesti ettevõtted on kõik väikesed, välja arvatud mõned üksikud keskmise suurusega ettevõtted, siin saab igaüks ise hakkama," usub Laanemets.

Samas möönab ta, et muidugi on vaja kedagi, kes sissetulevad kirjad ära menetleks, aga klassikalises mõttes sekretäri ülesanded on jagatud teiste töötajate vahel, mitte vastupidi, et sekretär on inimene, kes peaks täitma ka raamatupidamise, turunduse või personalijuhi ülesandeid. Telefonikõned tulevad Laanemetsa sõnul enamasti müügiosakonda, milleks muidu firmasse helistatakse. Ja personalijuhi juurde pääsemiseks ei pea sekretäri juures aega kinni panema. "Nii normaalne elu käibki, ilma sekretärita. Külaliste vastuvõtul, kui on vaja kohvi pakkuda, saab mõni kolleeg, kes pole kohtumisega seotud, ikka kohvi valmis teha. Ka minul endal pole aitamise vastu midagi,“ toob Laanemets näite.