9. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juust on väga hästi söödav. Ja sellest, kui juustule lisatakse üks sõbralik bakter, mis on vererõhku alandava toimega, ei muutu ta sugugi halvemaks. Pigem vastupidi. Ehk on tõesti nii, et poelettidele jõudnud piimandusühistu E-Piim Südamejuust on praegu tuntuim toode, mis tehnoloogia arenduskeskuse (TAKi) ja ettevõtte koostöös vilja kandnud. Seda oskavad nimetada vähemalt need, kes TAKide käekäiguga kursis.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) arenduskeskuste programmi koordineeriv Harri Faiman sõnab intervjueerimise lõpus, et kuidagi imelik oleks seda isegi eraldi välja tuua - palju räägitud asi. Ent teist sama konkreetset ja lihtsat tulemust on tal keeruline pakkuda.

Selliseid arenduskeskusi, milles teadus jõuab ettevõtjani, on Eestis praegu kaheksa. Valdkonniti need erinevad, ulatudes toiduainete täiustamisest vähktõve ja viljatuse uuringuteni, tarkvara arendamisest masinaehituseni.

Ettevõtteid, kes oma arendustegevuses TAKidega seotud, on umbes sadakond. Erinevates projektides on osalised näiteks suurettevõtjad Endel Siff ja Heiti Hääl, riskiinvestor Rainer Nõlvak ja temaga ühist vankrit vedavad Ahti Heinla, Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ning Toivo Annus, kütusefirma Olerex omanikena tuntud Antti Moppel ning Andres Linnas jpt. Oma osalus on TAKis ka Tallinna börsi värskeimal liikmel Premia Foodsil.

Idee poolest peaks tehnoloogia arenduskeskus tähendama asutust, mille kaudu jõuavad teadus- ja arendustöö saavutused tootmisse. Eesti alustas programmiga juba 2004. aastal, mil asutati esimesed arenduskeskused. Ja sellest ajast on ettevõtjate usaldus nende vastu liikunud tõusvas joones.

"Selge, et tehnoloogiate toetust tuleb igatepidi toetada. See on meie konkurentsivõimele hädavajalik. Kui naaberriigid seda Euroopa Liidu rahaga teevad, siis me oleme kohustatud sedasama tegema. Vastasel juhul jääme oma tehnoloogia arengult konkurentidest maha," sõnab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja EASi nõukogu liige Enn Veskimägi.

"See on vaata et kõige mahukam, kõige tõsisem ja kõige pikemaajalise mõjuga kavandatud programm üldse, kui me räägime sellistest innovatsioonile suunatud meetmetest," usub majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tema sõnul on toetuste jagamise eesmärgile kõige lihtsam läheneda suhtarvude teel. Kui praegu kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele alla pooleteise protsendi SKPst, siis selleks, et mõelda endast kui innovatsioonile põhinevast majandusest, peaks suurusjärk olema kolm protsenti, märgib Parts.

Teine teema on rahastamine. Miljardi suunamine neisse projektidesse tähendab seda, et ettevõtjad panevad sinna omalt poolt laias laastus kolmandiku juurde. Partsi sõnul oleks hea tulemus, kui rollid vahetuks ja ettevõtjate kanda jääks enamus.

"Kui me praegu küsime, kas erasektor on valmis nii palju panustama, siis vastus on eitav. Me saame sinna areneda järk-järgult," arutleb minister. E-Piima juht Jaanus Murakas toob siiski välja, et on riike, kus ettevõtted rahastavad arendustegevust vaid kümnendiku osas.

"Iisraelis arvatakse, et nende ettevõtted on väikesed ega ole võimelised teadus- ja arendustegevust oma jooksvast rahast finantseerima. Kuna huvi on, et riik püsiks konkurentsivõimeline, siis seda raha seal eraldatakse," toob Murakas näite.

Ettevõtja investeeringud ei piirdu pelgalt tehnoloogia arendusega. Järgneb tootearendus ja kaup tuleb turule tuua - need kulutused pole sugugi väiksemad. "Summad on meie eelarvele suured, aga jumal tänatud, et meil on olnud ka õnne. Meil on tekkinud uus toode," sõnab ta ja lisab palvele investeeringute suurust täpsustada, et neid tuleb lugeda miljonites.

Samal ajal kinnitab Murakas E-Piima usku ka edaspidisesse koostöösse Tartus asuva Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega.

Autor: Hannes Sarv, Signe Sillasoo