12. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Piimatoodete valmistaja, Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo ütles, et taluturgude loomine on trendiks saanud ning saabumas on aeg, kus inimesed on mahe- ja kohaliku toodangu eest nõus peale maksma. Nii on Tallinnaski kaks uuemat turgu - Ülemiste parklas ning teist aastat järjest ka Rotermanni kvartalis.

Tartu uus turg hakkab töötama kogu aasta

Niilo sõnul ei ole tegemist ainult emotsionaalse ettevõtmisega, vaid tema jaoks on see ka tasuv. Niilo rääkis, et ka Tartusse on peagi tulemas päris oma taluturg, kuid mitte hooajaline, nagu pealinna omad. "Meil endal on suured plaanid Tartus. Üks Lõuna-Eesti viie maakonna mikroettevõtjate müügikoht on tulemas Lõunakeskusesse," tutvustas Niilo.

Uus turg Tartus on avatud aasta läbi ning seotud suurte investeeringutega, jutustas mees, kelle sõnul luuakse selleks ka juriidiline keha. Ta täpsustas, et Tartusse ei tule just traditsiooniline taluturg, kus talupoeg ise kliendiga vahetult kontakti loob, küll aga saab sellest talutootja igapäevane otseturunduskanal.

Kuuldavasti tuleb Tallinnagi uus turg - Sadama turg, teadis Niilo rääkida. Samuti on igal pool väiksemateski linnades tekkinud kohti, kus kohalikel talupidajatel on võimalus oma tooteid pakkuda, lisas Niilo.

Tema sõnul on möödumas ka talunike aastaid olnud mure, et poeketid ei võtnud neid jutule. "Nüüd helistatakse ja pakutakse müügivõimalust. On saabumas olukord, mida meiesugused on oodanud pikalt," rõõmustas Niilo.

Ülemiste turu hooaega pikendati

Hea ettevõtmise kasuks räägib ka see, et kõikide kirjade kohaselt pidi Ülemiste taluturg pillid kokku panema juba eile, kuid maasikakasvatajate liidu juht Siim Kabrits, kelle eestvedamisel taluturg on loodud, ütles, et klientide ja müüjate nõudmisel pikendati turu lahtiolekut juulikuu lõpuni. "Mõlema poolt on tulnud positiivset vastukaja, kui turg omadega ilusti hakkama on saanud, siis miks mitte," kommenteeris Kabrits.

Kabritsa sõnul on taluturg mitmele talunikule põhiline sissetuleku allikaks. "Siis ei saa päris öelda, et nad seal ainult emotsionaalse kogemuse pärast osaleksid," rääkis ta.

Rotermanni turg tänavu tagasihoidlikum

Kabritsa sõnul on nende taluturu asukoht soodne, kliendid on kurtnud, et konkurendist Rotermanni turule on raske minna, sest autot pole hea parkida. "Talunikud, kes on Rotermannis olnud, ütlevad ka, et Ülemiste taluturg müüb rohkem," märkis Kabrits.

Möödunud suvel esimest korda avatud Rotermanni kvartali käsitöö- ja toiduturg on tänavu väiksem, rääkis turu eest vastutav Andre Poopuu, kelle sõnul on tootjad ja müüjad tänavu ettevõtmise rohkem läbi mõelnud.

"Kui eelmisel aastal osaleti entusiasmiga, siis sel aastal on kõik hästi majanduslikult läbi mõeldud," lausus Poopuu. Poopuu sõnul on neid mõjutanud ka uued loodud taluturud. Kauplejad, müüjad, väiketootjad on hädas, sest tahavad, aga ei suuda olla kõikidel turgudel," möönis ta.

Talunikud turuga rahul

Rotermanni kvartalis oma talu saadusi pakkuv Argo Lääts ütles, et enda eksponeerimine taluturul on toonud neile uusi koostööpartnereid ja kliente.

Lääts rääkis, et möödunud aasta Rotermanni turul oli parem kui tänavune. "Eelmine aasta tuli sealt kasumit ka," möönis ta. "See aasta ei tule, aga oleme leidnud kliente, ettevõtteid - väikefirmad-kohvikud, kes hakkavad meie kaupa ostma," pajatas mees. Kuigi külastajaid on vähem kui mullu, kiitis talunik, et toodangut ikka ostetakse. "Täitsa ostetakse ja tahetakse seda eestimaist kraami," lausus Lääts.

Marjamaa talu perenaine Rete Kalder kiitis Ülemiste taluturgu, mis on nii emotsionaalselt kui ka tasuvuselt kasulik ettevõtmine. "Sellega, et talunikud ise müüvad, on kliendid hästi rahul, saavad rohkem küsida, kus ja kuidas on kasvatatud," möönis taluperenaine, kes Rotermanni turust loobus. Seal on turistid, kes ostavad vähe ja ainult kohapeal tarbimiseks, põhjendas ta.

Autor: Signe Sillasoo, Jaana Pikalev