Autor: Signe Sillasoo • 15. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Rahvastikuprotsesse vaadates pole numbrid meile mitte meelepärased, sellised, nagu me tahaks neid näha,“ tõdes täna seminaril „Eesti Inimvara Raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010“ esinenud Garri Raagma. „Reaalne on rahvastiku vähenemine umbes 100 000 võrra aastaks 2050 - põhjuseks liiga väike sündivus, liiga varajane suremus ja  negatiivne väljarändesaldo.“

Garri Raagmaa sõnul viib negatiivne iive elanikkonna vananemiseni: „Praegu on meil pensionäri kohta neli töötegijat, 20 aasta pärast on neid vaid kaks.“ Varajane suremus on suuremaks probleemiks Eesti meeste seas, kokkuvõttes kaotame õnnetuste kaudu kolm korda nii palju inimesi kui Euroopas keskmiselt. Viimase kümne aasta hinnangul rändab Eestist välja aastas umbes 2000 inimest.

Garri Raagmaa hinnangul on Eesti rahvastiku vähenemise tasakaalustamiseks võimalik ressurss olemas üle maailma elavas 130 000 kaasmaalases, neist 40 000 on välja rännanud viimastel aastatel.

„Me peame leppima sellega, et elanikkond vananeb, ning ette valmistama oma ümberõppesüsteemi ja sotsiaalkindlustuse süsteemi,“ viitas Garri Raagma vajadusele vanemaealiste suuremaks kaasamiseks tööjõuturul. „Samuti on jäänud suures tuhinas kõrvale grupp inimesi, kes elavad suurtest linnadest eemal, ääremaalisteks aladeks hinnatud piirkondades. Eesti ja Läti on Euroopas kõige suurema regionaalse erinevusega kohad - ometigi on seal suur ressurss“.

Samuti pole IVARi toimetaja sõnul Eestis vajalikul määral rakendatud mitte-eestlased, kes moodustavad kolmandiku riigi elanikkonnast. „Vene noored tahavad rohkem Eestist välja liikuda. Me laseme nad ära ja kui 20 aasta pärast on vaja palju tööjõudu, siis meil neid inimesi pole.“