Autor: Signe Sillasoo • 16. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti Pank on koos Soome Rahapajaga teinud viimasel neljal kuul tehnilisi ettevalmistusi Eesti euromüntide tootmiseks ja selle üheks osaks oli proovimüntide tootmine. Nüüdseks on tehnilised ettevalmistused lõppenud ning müntide kujundus on viimistletud selliseks, et nende tootmisega saame alustada järgmisel nädalal," ütles Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. Eesti Pank hakkab kommertspanku varustama Eesti euromüntidega alates septembrist.

Eesti kontuur on 1- ja 2-eurosel mündi pinnast kõrgemal ja kontuuril on kajastatud ka Eesti reljeefi. Väiksematel müntidel on Eesti kontuur mündi pinnast madalam ja euro sendimüntidel pole kujutatud Eesti reljeefi.

Erinevus on ka 1- ja 2-eurose vahel: 2-eurosel on kujutatud Eesti põhjapoolseim äärmuspunkt Vaindloo saar ja läänepoolseim äärmuspunkt Nootamaa saar (laid), mis koos maismaapiiril paiknevate Naha lähedal asuva lõunapoolseima ja Narva linnas asuva idapoolseima äärmuspunktidena kajastavad Eesti maismaa territooriumi ulatuvust ilmakaarte suhtes. Seda ulatuvust ei ole kajastatud 1-eurosel.

Eesti Pank korraldas euromüntide vermimiseks 2005. aastal rahvusvahelise konkursi, mille võitis Soome rahapada Mint of Finland.

Eesti euromündi rahvuslikul küljel on kujutatud Eesti kontuur. Euromündi rahvusliku külje kujunduse autor on Lembit Lõhmus, kes võitis 2004. aastal korraldatud kujunduskonkursi. Kujundusvõistlusele esitatud 134 tööst valis ekspertidest koosnev žürii 10 tööd, mis pandi telefonihääletusele. Nädala väldanud hääletusel anti 45 453 häält, kõige enam sai 12 482 häält kogunud Lõhmuse kujundus.

Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik mujal kui monarhiates, kus saab seda teha iga 15 aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid, milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Neid mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Eestil on õigus vermida tulevikus ka kogumismünte, mis tavaliselt valmistatakse väärismetallidest.

Euroala riikide enda poolt emiteeritud mälestusmüntidele lisanduvad ka euroala ühisprojekti raames emiteeritavad sarnased käibemündid, mida antakse välja, meenutamaks Euroopa Liidu olulisi sündmusi. Erilise kujundusega on ka meenemündid, mille kujunduse osas ei ole piiranguid.