19. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PUHKUS: Järvakandis saab ise klaasi puhuda

Järvakandi klaasimuuseumil on vanust kümme aastat. Võrreldes klaasitöötlemise algusega Järvakandis, on muuseum aga veel poisike - Järvakandi klaasitehasel täitus mullu juba 130 aastat loomisest.

Järvakandi klaasimuuseumiga tutvumiseks võiks varuda tund-paar. Muuseumist saab ülevaate klaasi kasutamisvõimalustest läbi erinevate perioodide. Lisaks on külastajail võimalus kõrval asuvas klaasistuudios ka klaasipuhumist proovida.

Järvakandi klaasimuuseum on Eesti suurim ning võib öelda, et sellisel kujul ka ainuke klaasitootmise ajaloole pühendatud muuseum. Väike ekspositsioon klaasikunsti arengust on väljas ka Meleski vana klaasivabriku juures, kuid see on peaasjalikult keskendunud Meleski tööstuse enda ajaloole.

Järvakandi klaasimuuseum tutvustab aga kogu Eesti klaasi ajalugu, Järvakandi klaasitootmise lugu ning ka tänapäevast klaasitegu. Muuseumil on oma töötav klaasistuudio, kus klaasi töötlemist kohapeal näha saab. Muuseumi hoonetekompleksi kuulub kolm maja.

Peamaja esimeses toas on keskaegse klaasiahju makett ning väljapandud kaardi pealt saab ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest. Ekspositsioon jutustab Järvakandi klaasitootmise algusaegadest. Kunagi toodeti siin pudelitest aknaklaasi. Vastav masin koos kirjeldusega on nüüd külaliste silme ees.

Teises toas jõuab järg Nõukogude ajal töös olnud masinate juurde. Välja on pandud tõmbemasin, mille abil lehtklaasi valmistati.

Filmina saab vaadata tänapäevani kasutuses oleva pudelitootmise liini tööd. Samuti on ekspositsiooniruumis väljas üks masin sellest liinist.

"Väga paljud ei tea, kuidas seda klaasi siin Järvakandis ikkagi algusaastatel tehti - et aknaklaasi saigi pudelitest ja mismoodi tõmbemasin töötas. See on huvitav vaadata küll," arvas muuseumi varahoidja Külli Muromägi.

Kolmandas toas on vahetatavad näitused, praegu on seal Tõnu Laugu pudelite kollektsioon, ning neljas tuba räägib näitusemaja ajaloost. "See maja ehitati tehase juurde tööliselamuks, et töölistele kohapeal elutingimused luua. Iga pere pidi ühte tuppa mahtuma. Kolmas tuba ongi sisustatud omaaegse töölispere toana," selgitas Muromägi.

Lisaks peamajale kuuluvad muuseumi juurde hoovipealsed hooned, millest ühte on paigutatud ülevaatenäitus Järvakandi ajaloost, teises tegutseb klaasistuudio.

Klaasistuudio külastamine on mõistlik eelnevalt kokku leppida, nii võib olla kindel, et meister sel ajal tööl on. Otse vaatajate silme all valmivad sulaklaasist esemed, paremal juhul saavad soovijad mõõduka tasu eest ka ise klaasipuhumist proovida.

"Paljud inimesed kasutavad seda võimalust, sest neid kohti, kus seda teha saab, ei ole kuigi palju. Ja välja tulevad tõesti uhked asjad. Kui ikka saad sõpradele ütelda, et mina ise tegin selle vaasi, siis on uhke tunne küll," rääkis Muromägi.

Ka tööstuslik klaasitootmine käib Järvakandis edasi, kuid tehasesse külalised ei pääse.

"Klaasimuuseum ja tehas on hoopis erinevad asjad. Klaasimuuseum on valla muuseum ja tehases on tootmine. Vahel küsitakse, et kas tehasesse ka saab, aga tehas on kinnine tootmisasutus ning sinna tavaliselt ei pääse," selgitas Muromägi. Ülevaate tänapäevase tehase tööst saab aga ka klaasimuuseumist kätte.

Tasub teada

Klaasitootmise algus ulatub sajandite taha

Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel.

Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel.

Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628-1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse.

1792. a alustas tööd Rõika-Meleski peeglivabrik, mis oli Eesti üks suuremaid ning kauem tegutsenud klaasitööstusi.

Autor: Signe Sillasoo, Mari Hiiemäe

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700