Taanlased ja eestlased ei pelga välismaal tööd otsida

Tööjõu vaba liikumine jõustus Euroopa Liidus esimese põhivabadusena juba 1968. aastal, kuid ikka veel pole tööturul seda liikuvust ja paindlikkust, mis tagaks turu ning nüüd juba ka rahaliidu efektiivse toimimise.

ELi elanikest on kõige varmamad töö otsingul välisriiki kolima skandinaavlased ja Balti riikide elanikud, selgub läinud nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringust. Taanlaste järel teisel kohal on eestlased.

Liidus tervikuna elab ja töötab mõnes teises Euroopa Liidu riigis aga kõigest 2,3% ELi elanikkonnast ehk 11,3 miljonit inimest.

Volinik: vaba tööturg on ELi kriisijärgse edu eeltingimus
"Tööjõu vaba liikumine on Euroopa jaoks oluline," nentis endine konkurentsivolinik Mario Monti mais avaldatud ELi ühisturu ülevaates, mille avaldamine jäi toona euro päästmiseks kokku pandud 750 miljardi eurose päästepaketi varju.

"See on eeltingimus Euroopa eduks kriisijärgses majanduses … ning võtmetähtsusega asümmeetriliste šokkide puhverdamiseks majanduslikest ümberkorraldustest euroala riikides, kus valitsustel pole enam kasutada vahetuskursi ja rahapoliitika hoobasid," nentis Monti raport.

Erinevalt ELi teistest põhivabadustest, mis jõustusid ühisturu loomisega 25 aastat hiljem, on tööjõu vabal liikumisel oluliselt vähem juriidilisi piiranguid. Sellest hoolimata kasutatakse seda põhivabadust kõige vähem - need takistused, mis on säilinud, on ühed kõige raskemini ületatavad takistused.

Euroopased ise nimetasid Eurobaromeetri küsitluses peamise takistusena keeleoskust ja ebamugavusi perele, samas lisanduvad probleemid pensionide arvestusega eri riikides töötatud aja eest, haridust kinnitavate dokumentide tunnustamisega jms. Nende tõkete kõrvaldamine on üks prioriteet Euroopa järgmise kümnendi kasvustrateegias Euroopa 2020, ütles läinud nädalal komisjoni tööturuvolinik Laszlo Andor.

Üldiselt leiavad eurooplased, et tööjõu vaba liikumine on hea ühistunde loomiseks, kuid neid, kes sellest majandusele ja tööturule kasu näevad, on alla poole. Keskmiselt on välismaal töötamisest huvitatud 17% eurooplastest - taanlastest isegi üle poole -, ent võimaliku tööpuuduse korral on pea pooled eurooplased valmis tööotsinguil ka välismaale kolima.

Eestlased loodavad välismaal rohkem teenida
Kui otsene häda ei sunni, on mujale kolimise põhjused erinevad. Skandinaavlased otsivad eelkõige välismaal elamisest ja töötamisest uut kultuurielamust, vaheldust ja enese täiendamise võimalust. Eestlased, lätlased ja leedulased pigem kõrgemat palka, paremat elukvaliteeti ning paremat sotsiaalkindlustussüsteemi. Lätlased ka paremat majanduskeskkonda. ELi vanadest liikmesriikidest nimetasid paremat elukvaliteeti olulise tegurina vaid inglased.

ELi uutest liikmesriikidest eelistatakse tööle minna Saksamaale (26%), Suurbritanniasse ja Austriasse, ELi vanematest liikmesriikidest (EL 15) USAsse, Austraaliasse ja Suurbritanniasse. 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara