Domeenireformijad: kaitske end kaaperdajate vastu

Registripidajate kriitika all olnud domeenireformi korraldajad laveerisid eile teravatest küsimustest osavalt mööda, küll aga soovitasid ettevõtetel oma kaubamärkide domeenid kiiresti registreerida, et kaaperdajatest ette jõuda.

Domeenireform on tekitanud palju kriitikat. Eile andsid Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts ja juhatuse liige Jaak Lippmaa Äripäeva lugejatele online-intervjuu.

Miks toimus Eesti domeenireform alles 2010. aastal, teistes riikides toimus see juba 5-10 aastat tagasi?
Domeenireform praegusel kujul ei olnud võimalik enne Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) moodustamist. Asjaolu, et maatunnusega tippdomeeni peab haldama eraõiguslik mittetulunduslik organisatsioon, on sätestatud interneti üldiste reeglitega rahvusvahelise internetiorganisatsiooni ICANN poolt. Eesti Interneti Sihtasutuse asutasid valitsus ja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) 2009. aastal ja see korraldas domeenireformi.

Kas tunnistate, et reform ei läinud hästi käima?
Praeguseks on registreeritud uusi ja ümber registreeritud vanu domeene kokku üle 4000. Tehniline äpardus, mida te ilmselt silmas peate, seisnes selles, et esimesel päeval katkestati registripidajate juurest taotluste keskregistrisse edastamine. Oluline on see, et lõppklientide ehk registreerijate teenindamine ja taotluste vastuvõtmine registripidajate juures jätkus. Enne keskregistri taasavamist testiti täiendavalt kõiki ruutinguid registripidajatega, et eelnevalt taotluse esitanud klientidele oleks taotluste keskregistrisse edastamisel tagatud võrdne kohtlemine.

Miks ma pean oma domeeni ümber registreerima?
Domeenide ümberregistreerimine on vajalik, kuna kasutusel on kahetasemeline registreerimismudel ja keskregistriga registreerija suhtleb keskregistriga üksnes registripdiaja kaudu. Domeeni registreerimine viiakse üle lepingulistele alustele.

Ilmselt suurim domeeni kaaperdamise oht tekib pärast üleminekuperioodi lõppu. Kuidas on kavas ettevõtteid aidata selle ohuga võitlemisel?
Suurim oht kaaperdamisele on domeeniomanike passiivsus üleminekuperioodi jooksul. Sellest tulenevalt soovitame oma domeenid esimesel võimalusel registripidaja juures ümber registreerida.

Miks arvate, et domeen läheb aastatega odavamaks?
Domeenitasu kujuneb kulupõhiselt. Sellest tulenevalt langeb domeeni tasu vastavalt sellele, kuidas kasvab registreeritud domeenide hulk ja vähenevad kulutused arendustegevusele.

Kuidas te sellest kehvast mainest nüüd kavatsete lahti saada?
Kriitikat on peamiselt pälvinud asjaolu, et domeen ei ole enam tasuta. Seega usume, et arusaamine, et tasuda domeene pole olemas, alles kujuneb ja peame selles osas lihtsalt rohkem selgitustööd tegema.

Miks on Eestis domeenide hinnad kõrgemad kui mujal Euroopas?
Domeenitasu kujunemise printsiip on sarnane üle maailma. See on kulupõhisus ja mittetulunduslikkus. Sellest tulenevalt on seal, kus domeene on rohkem, tasu madalam, ja seal, kus domeene on vähem, tasu kõrgem. Meiega võrreldavatest domeenidest Islandil on registreeritud 30 000 .is-domeeni ja seal on tasu 39 eurot (610 krooni), Luksemburgis on registreeritud 50 000 .lu-domeeni ja tasu on 50/25 eurot (782/391 krooni) vastavalt taotluse esitamise meetodist, Soomes on registreeritud 250 000 .fi-domeeni ja tasu on 13 eurot (203 krooni).

Taust
Äripäev kirjutas esmaspäeval, et domeenide registripidajad pole reformi käiguga rahul: lisaks sellele, et reformi algus mitu korda edasi lükkus ja infot selle kohta nappis, sai näiteks Elion ligipääsu vaid viis minutit enne registreerimise algust ja registreerimist segasid tehnilised häired. Domeeni registreerijad kaebasid domeeni hinna, olemasoleva domeeni ümberregistreerimise keerukuse ja selle mõttetuse peale.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara