Autor: Signe Sillasoo • 23. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõtte peale vanad ja väärikad laevad taas Tartu vete peale tagasi lasta tuli Priit Jagomägi Tartu turu lähedal punase fooritule ees seistes. Üles pandud 2005. aasta Tartu rahvusvaheliste Hansapäevade reklaam andis ideele veel hoogu juurde ja nii asi ette võetud saigi.

"Murdosa sekundi jooksul tekkis kinnisidee, et kas nüüd või mitte kunagi. See suur üritus andis hea põhjuse selline suur asi ette võtta," rääkis Jagomägi ettevõtmise sünniloost.

Lotja ehitas ligi 200 inimest

Pooleteise kuuga suudeti saada vajalikud load, leida rahastus ja toetajad ning algus tehtigi lahti. Algas lodja Jõmmu ehitamine, mis vältas ligi poolteist aastat ja millele pani käe külge lisaks 20le seltsi liikmele veel ligi 150 vabatahtlikku.

Olgugi, et päris õigeks festivaliajaks Jõmmut valmis ei saadudki, on laev praeguseks juba hulgaliselt pikemaid ja lühemaid reise teha jõudnud. "Eelmine aasta saime valmis ka viikingilaeva Turm, mis on tänaseks veidi üle aasta vett kündnud," mainis Jagomägi.

Lisaks Jõmmule, Turmile ja väiksemale viikingilaevale Emma (asub Viikingite külas), mille kõigiga on võimalus ka huvilistel sõitma minna, kuulub Lodjaseltsi laevaparki veel hulk väiksemaid laevukesi. Ja peagi on tulemas ka lisa.

"Plaan on ehitada veel üks suur lodi. See on plaanitud ujuvaks õppeklassiks. Sellest tuleb keskkonnahariduse andmise võimalustega sisustatud laev, millega võiks sõita nii soolases kui ka magedas vees. 2012. aasta kevadel peaks see järgmine suurem lodi kõhu märjaks saama," rääkis Jagomägi tulevikuplaanidest.

Lisaks lodjasõidule pakub lodjaselts ka võimalust meremehetarkusi omandada. Nii Emajõe kallastel kui ka Rändaval lodjakojal, mis siis mööda merd ja maad ringi tiirutab ja ka erinevatele üritustele vajadusel kohale tuleb, korraldatakse töötubasid, mille käigus on võimalik omandada köiekeerutamise, tõrvaajamise ja paadi ehitamise oskuseid. Ja soovi ja tahtmise korral tehakse ka purjevarjuteatrit, mida viimati nädalavahetusel toimunud Tallinna Merepäevadel näha sai.

Kel kõigest pakutavast väheks jääb, saab nautida ka looduslodja sõite, mida Lodjaselts samuti usinalt korraldab.

"Need ei ole lihtsalt lodjasõidud, vaid sõidud, kus juhendaja ja õppevahendid on kaasas. Saab minna näiteks kuulama linnulaulu või teha öine nahkhiireretk. Kokku on meil ligi 10 erinevat õppesõitu loodusfoto õppesõitudeni välja," selgitas Jagomägi.

Hooaeg kestab 9 kuud

Lodjasõidu hooaeg kestab aprillist detsembrini. Talvisel ajal, mil laevad talvekülmade eest varjul, Lodjaseltsi töötegemine ära ei lõpe. Lisaks uue hooaja ettevalmistuste tegemisele ja laevade ehitamisele korraldatakse jätkuvalt töötubasid ja erinevaid üritusi.

"Tahame ka suure lodjakoja ehitada, et saaks rohkem aastaringselt tegutseda," rääkis Jagomägi teisest suurest plaanist.

Suure lodjakoja projekt ongi tema sõnul praegu nii kaugel, et ehitusluba on antud, vaja veel vaid ehitusrahasid taotleda. "Siis saaks ehitada terve lodjateemalise kompleksi - sadamad, laste lodjamaa, käsitöökojad, laevaehitamise võimalused ja seminariruumid. Selline suur tiigrihüpe on meil plaanis," selgitas ta.

TaustEmajõe Lodjaselts

- Asutati aprillis 2004

- Väike Lodjakoda (Ujula 98) on sisse seatud Tartu Vetelpäästejaamas. Sisustatud on sepikoda ja käsitöökoda ning ehitustelk. Väikses lodjakojas saab vaatamas käia ühemastilise Emajõe lodja ehitamist.

- Plaan on luua ka Suur Lodjakoda. Kompleksi hakkaksid kuuluma sadamad, laste lodjamaa, käsitöökojad, seminariruumid jpm.

- Lodjaselts korraldab erinevaid töötubasid: sepistamine, puutöö, köiekeerutamine, tõrvapõletamine. Töötoad toimuvad nii Emajõe äärses lodjakojas kui Rändavas lodjakojas.

- Lisaks korraldatakse erinevaid lodjasõite: sügisesi tähevaatlusretki, suveõhtuseid nahkhiireretki, seiklusretki Peipsil, linnuvaatlusretki jpm.