Autor: Signe Sillasoo • 26. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Et probleemile lahendust leida, on oluline mõelda, mida sööd ning millistel aegadel. Kui sa ei söö regulaarselt, kindlatel kellaaegadel, võib see kõik suurendada magusaisu. Inimesed, kes tarbivad palju light või suhkruvabasid tooteid, tunnevad ka sageli magusaisu, sest need tooted petavad aju ning panevad seda rohkem sööki tahtma.

Kui organism on magusa toiduga harjunud, nõuab keha rohkem suhkrut. Kui suhkru kogust toidus vähendada, väheneb peagi ka keha nõudmine. Suhkur tekitab üsna kergesti sõltuvust, sest paneb meid soovima järjest rohkem magusaid toite.

Järgmisena on oluline mõelda, kas tegemist on nälja või isuga, võib-olla on tegemist hoopis igavuse või tegevusetusega. Sellisel juhul on kasulikum haarata jalanõud ning minna välja jalutama. Korralik magamine ning värskes õhus viibimine on väga hea nipp magusaisust pääsemiseks. Kui inimene ei saa piisavalt päikesevalgust ning und, võib suureneda isu ning vajadus süsivesikute järele.

Mõned inimesed eelistavad tarbida toidulisandeid oma magusaisu vähendamiseks. Kui toitumine on aga tervislik, süüakse sageli ja regulaarselt, on siiski parem igasugustest lisanditest hoiduda. Kui kehas on aga tsingi, kroomi või raua puudus, võib see põhjustada magusaisu tõusu.