PUHKUS: Hellenurme veski jahvatab kõiki jahusorte

Neljakorruseline Hellenurme veskihoone on keldrist pööninguni täis vanu masinaid. Kui enda tulekust veskiemandale ette teada anda, on võimalus neid kõiki ka töötamas näha.

Veski oskab kõike, mida üks tubli veski oskama peab. Jahvatab erinevat sorti püülijahu, tangu ja mannat. Töö käib mürinal ning kui veskiemand Mae Juske allkorusel asuva turbiini hooba keerates käima paneb, teeb kõike edasist juba vesi. Paneb masinad tööle, tõstab teri, puhastab, koorib ja jahvatab.

Veskil on pikk ajalugu
Veskiemand Mae Juske on lahke naine, kes uudishimulikele veskikülalistele veski tööetapid hoolega lahti seletab. Veski saatus ja säilimine on Mae südameasjaks saanud. Tegemist on ikkagi ajaloolise veskiga, mille hiilgusesse on tubli panuse pannud tema vanavanaisa Karl Rudolf Veski.

"Minu vanavanaisa ostis mõisnike Middendorffide ehitatud veski 1932. aastal Eesti Vabariigi käest endale. Tema varustas selle kenasti, tegi lihtjahuveskist püüli- ja jahuveski. Veskisse said püülivaltsid, puhastusmasinad, korralik tangutegemise süsteem," rääkis Mae veski õitsenguperioodist.

Kuna veski oli suur ning hea jõudlusega, tuldi veskile nii lähedalt kui ka kaugelt. Kunagise mannamasina kohta, mis muide praegu ikka veel külastajate rõõmuks töökorras on, ilmus uudis ka tollases Tartu Postimehes, mis teatas, et Hellenurme veski uue mannamasina toodang on nõutud kogu Tartumaal.

Praegu tegutseb veski majas MTÜ Hellenurme Vesiveski ning hoone on avatud veskimuuseumina. "Minu missioon on hoida veski töökorras. Kui tulevad külastajad, siis ma näitan neile veskit, tutvustan masinaid ja kui on suurem grupp, siis paneme veski tööle," rääkis Juske.

Avatud ekskursioonidele
Veski suur jõudlus viljajahvatajana ei ole tänapäeval enam esikohal. "Kui enne lasime tohututes kogustes vilja läbi, siis nüüd laseme hoopis inimesi," naeris Juske.

Suurt jahvatamist ei toimu veskis enam ka põhjusel, et tänapäevaste seaduste kohaselt ei tohi veski olla toidukäitleja. "Kallame mahevilja sisse, aga välja ei tule enam jahu ja manna, vaid hoopis veskisuveniirid," rääkis Mae. Hellenurmel jahvatatud suveniirjahust tehtud pannkoogid maitsevad küll imehead.

Kes tahab unikaalse vesiveski tööga tutvust teha, võiks eelnevalt oma tulekust teada anda, et saaks moodustada grupid, kelle jaoks veski käima pannakse. "Kui tullakse kahe-kolmekesi, siis eks ma neile veskit näitan ikka, aga ma ei pane seda tööle. See on mahukas protsess ja seda paari inimese pärast tegema ei hakka," ütles Mae.

Veskis on veskilõhn
Veskitööde jälgimine on põnev. Et kõigist tööetappidest ülevaade saada, kulub oma poolteist tundi ning terve see aeg ei ole mahti igavust tunda. Keldrikorrusel paikneva turbiiniruumi aknast piiludes näeb hammasrataste liikumist ning võlli pöörlemist, järgmistel korrustel aga erinevaid masinaid, mis järgemööda mürisema ja rappuma hakkavad.

Vili sõidab tõstukiga ülakorrusele, seal viljatera puhastatakse. Pärast puhastamit ja purustamist algab sõelumine. Valmis jahu sõriseb valmispandud kotti.

Ühe veskiteoga saab õigupoolest üsna mitut sorti saaki. Peen püülijahu, jämedam sepikujahu, sõre jahu, erinevad kliisordid, manna - igaühe valmimise jaoks on erinev jahvatusetapp ning sorteerimise käigus langeb igat sorti jahu õigesse kotti.

Taust
Hellenurmes on Eesti viimane vee jõul töötav jahuveski, sadakond aastat tagasi oli töötavaid vesiveskeid Eestis umbes 700.
130aastase mõisnike Middendorffide ehitatud vesiveski sisustus pärineb põhiliselt 1930. aastaist.
Veskiomanik ja -arendaja Karl Rudolf Veski oli matemaatikaõppejõud ja kooliinspektor, kes on välja andnud ka mitmeid matemaatikaõpikuid. Tema koordineeris tegevusi, lihtsa veskitöö tegid ära selleks palgatud töömehed-möldrid.
1940 veski varad natsionaliseeriti, sõja-aastatel töötasid veskis rentnikud. Pärast sõda jäi veski kolhoosi omandisse. Karl Rudolf Veski pärijad said taas veski enda hoole alla 1992. aastal kirjutatud tagastamistaotlute tulemusena. Tagastamisprotsess kestis 10 aastat.
Veskimuuseumi juurde kuulub eraldi majatiib muuseumitubadega, mis tutvustavad endisaegset eluolu alates mõisaaegadest läbi nõukogude aja.

MTÜ Hellenurme Veskimuuseum
Hellenurme, Palupera vald, Valgamaa
Kontakt: telefonid 767 9809 ja 520 5142, mae@veskivaramu.ee, www.veskimuuseum.ee
Kaugused: Elva 9 km,Tartu 34 km, Otepää 15 km, Rõngu 10 km, Tallinn 230 km
Piletid: 50 kr/ külastaja (kuni 15 inimest grupis); 40 kr/ külastaja (lastegrupid ja suuremad grupid). Võimalikud erikokkulepped.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara