ÄP restoranitest: kena Kompott Narva maanteel

Värske Kompott Narva maanteel on kokku keedetud teise ringi mööblist, vanaema sahvrist, leidlikust meelest ja südamega tehtud kodutoidust. Esimesel hetkel lööb isegi silme ees kirjuks, kompott mis kompott.

Suuremustrilised tapeedid, lehma- ja lillekirjud toolid, päris linadega lauad, pitsilised riiulid ja pehmed padjad viivad hetkega südalinnast kuhugi mujale, vanaema juurde maale või agulisse või hoopis minevikku. Oma osa selles kujutletavas rännakus annavad ka valgemates kohtades kasvavad tomatid ja ürdid – mõnevõrra kidurad, aga ikkagi rohelised. Saaki ilmselt ei anna, aga ilusad ikkagi.

Menüü on tahvil kirjas, kõike tundub esmapilgul olevat nii palju, et pea läheb kirjuks. Jaotused nagu ikka: hommikusöök, ooteks, päevapakkumised, põhiroad ja magus. Tavalisest suurem on jookide valik, on üksikud veinid, aga märksa rohkem mahlu ja karastusjooke, muu hulgas värske õunamahl ingveriga, astelpajulimonaad ja arbuusijook – neid jõudsime proovida ja kiita, nii Karksis tehtud ingverilimonaadi kui kohalikku arbuusijooki. Veel väärib märkimist ingverilaks, pisike annus värskeltpressitud ingverimahla.

Eelroad on Kompotis jaotuses “ooteks”. Põhiroogade ooteajal näkitsesime küüslauguste kiluleibadega: praetud küüslauguleival oli kõigepealt hapukurgiviil, siis kilu, siis muna ja kastmeks kõrval hapukoor. Võib öelda, et tegemist on uue etapiga Eesti kiluleivanduse ajaloos, mis kuidagi ei jää alla grand old man Dmitri Demjanovi ega staarkoka Anni Arro saavutustele sellel alal.

Kui veel natuke lihvida, siis võiks ehk vähendada hapukoore kogust. Hapukoor on küll hea piimatööstuse saavutus, kuid suures koguses serveerituna liialt koduvillane.

Nii päevapakkumiseks olnud kana-porgandikotletid  kui ka põhiroogadest valitud koha tartarkastme ja praetud suvikõrvitsatega olid tehtud armastuse, hoole ja justkui kodukoka käega.

Suvikõrvitsate paneering oli suurepärane, nad olid kenasti õlist kuivaks nõrutatud ja mis kõige olulisem – kasutatud oli ilusad väikesi suvikõrvitsaid, millelt aimdus kerget pähklimaitset. Ja jälle see hapukoor, ka koha-suvikõrvits sai selle ülevoolavusest osa – selle lisandiks oli nime järgi tartarkaste, aga sisult suuremas osas hapukoor.

Aga olgu siis nii, söögikohas, kus valgustiteks on riivid, ventilatsiooniavasid varjavad sõelad ja riideid riputatakse lusikate-kahvlite otsa, polegi vaba vaimu vaja tehnoloogiliselt korrektsete nimetustega piirata. Peaasi, et maitseb. Ja maitses mullegi. 

Sisustusest veel niipalju, et kompottidel on Kompotis nimeväärselt oluline roll, neile on eraldatud mitu riiulit ja neid saab ka süüa.

Ainult tempo oli Kompotis leebelt öeldes liiga rahulik: ooteks võetud kiluleibade ootamisele läks ikka kõvasti aega ja kui lõpuks olime koogini jõudnud, tekkis kahtlus, et see on hoopis ununenud. Aga nii tugevate minevikuviidetega söögikohast olekski liig city-tempot nõuda – aeg käis varem teatavasti aeglasemalt.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara