Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 10. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett, tavaks oli viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev, Lõuna-Eestis aga sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv.

Eestis on olnud ülimalt populaarne muinasjutt tallu saabuvatest pühakutest ja Kristusest. Üks pühameestest on Laurits. Et peremees palub külalisi appi, siis pistabki üks neist viljale tule külge ja seda loitsuga rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha.

Ajalooliselt hukkus püha Laurentsius märtrina 2. sajandi keskel tulerestil, sest oli välja vihastanud tolleaegse valitseja, jagades kirikule kuuluvat varandust vaestele. 10. augustil on kaks korda ajaloos põlema läinud üks tempel Jeruusalemmas. Laurentsiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Neist ühe järgi tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentsiuse pisarateks.