18. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osavnäpp teeb kulunud mööblist ise tunniga uue

Tunnijagu askeldamist võib anda hoopis uue näo ja elu vanale kapile, mis ilmetuna toanurgas seistes prügimäeteekonda ootab.

Vanema puitmööbli korrastamine algab tavaliselt pinna puhastamisest. Kui mööblil pole kullatud detaile ega maalinguid, on tavaliselt abiks lihtsalt korralik pesemine.

Mustus eemaldatud, tuleb selgeks teha, mida võtta ette pragunenud laki- või värvikihiga. Nii mõnigi kord on ju nõukogudeaegne kummut kaetud tumedaks tõmbunud lakiga või paksult õlivärviga üle võõbatud.

Värvi eemaldamiseks on võimalusi mitu: kuumaõhupüstoli või keemia abiga saab värvikorrast tavaliselt kergesti lahti.

Kuumaõhupüstoliga õrna pinda töödeldes tuleb jälgida, et tööriist liialt kaua ühe punkti lähedal pole, sest see võib kergesti puidu pinda põletada ja selle rikkuda.

Keemia eemaldab keemia

Keemilisi vahendeid kasutades pintseldatakse mööbitükki värvieemaldajaga ja pärast nõutud aja möödumist saab selle pahtlilabida abil kergesti eemaldada.

Eemaldamisel tuleks töötada pikikiudu, et puidu struktuuri mitte rikkuda. Sama kehtib värvimise kohta. Pikikiudu pintsliga töödeldes ei jää pinnale inetuid värvi-lakilaike ning tulemus saab ühtlane ja loomulik.

Kindlasti tasuks keemilist vahendit eelistada klaaside läheduses, kuna kuumapuhur võib klaasi kergesti katki teha.

Pind viimistletakse ja värvijäägid eemaldatakse peene terasvilla abil. Kui aluspind pole peitsitud, võib kasutada ka peenikest liivapaberit, pinnal olevaid pisidefekte ei tasu seejuures peljata: väikesed aja kriimud annavad mööblitükile pigem väärtust juurde.

Kui mööblitükk on kuskilt tapist lahti, ei tohiks mingil juhul naelte järgi haarata: puidust tugevam metall rikub puidu ja koht hakkab õige pea uuesti logisema.

Puhastatud pinnale uue ilme andmisel on küllalt ruumi fantaasiale: pinda võib lakkida, mesilasvahaga katta, õlitada või uuesti värvida. Šabloonide abil saab luua mustreid või triipe.

Põnev toon lakiga

Mõnikord annab põneva lõpptulemuse ka erineva läikeastmega lakkide kasutamine detailidel. Lakkima peaks kihthaaval, iga kihti pärast kuivamist peene terasvillaga poleerides.

Täpiks i-le on sobilikud detailid, olgu siis tegu uute ja moodsamate käepidemete, tegumoega haakuva katteriide või nuppudega.

Kavalad nipid siluvad vineeri ja eemaldavad lillevaasi jäljed

Lokkivat või lahti löönud vineeri saab parandada. 

Kui vineer lausa katki, peaks pöörduma restauraatori poole, kes parandab katkise koha.

Vineeri lokkimise vastu saab tihti ka ise abi: lokkivat kohta niisutatakse ja silendatakse siis triikrauaga. Kuumus ei tohi seejuures ületada 60 kraadi. 

Kui vineeri on äärest lahti, tuleks lahtise koha alla lükata PVA-liimi ja see taas kinni vajutada. 

Lillevaasi jälge aitab vähendada punaveiniga immutatud lapiga hõõrumine. Enne peaks pinda soojendama.

 

 

 

 

 

 

 

1.  Vana kapp – väljanägemine on ajaga kannatanud, samas materjalid korras ja vastupidavad. Ehk uue ostmise asemel võib proovida väljanägemist ise värskendada.

 

2. Kui aluspind pole peitsitud, saab vana värvi või laki maha liivapaberiga. Lihvida ainult pikikiudu, siis säilib puidu muster. Liivapaberit ühtlasele alusele, näiteks puidust klotsile kinnitada, saab tulemus ühtlane. 

u 3. Lihvitud pinnalt saab tolmu maha tolmuimeja ja niiske lapiga. Enne värvi või lakiga töötlemist lasta kuivada. 

4. Pintslitõmbed kulgegu puidul piki mustrit. Nii jääb tulemus ühtlane ega teki inetuid värvi- või lakikogumeid.  Värvimist alusta kitsamatelt ja keerukamatelt pindadelt, uksed ja muud suuremad  alad jäta viimaseks. Nii ei määri end ära ega hõõru juba tehtut laiali, samuti ei pea siis midagi üle tegema.

5. Paar tundi hiljem – vana kapp näeb välja nagu uus. Ei peagi lihtsama töö jaoks restauraatori juurde minema. Välimust saab värskendada katteriide ja muude uute, tegumoega sobivate detailidega.  

Fotod: Liivi Tamm

 

 

Autor: Liivi Tamm, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700