Puhkepäev: täiskuuöödel näeb taas Valget daami

Haapsalu Piiskopilinnuses on Valget Daami järjepidevalt etendatud juba kolmkümmend aastat. Tänavune etendus valgest daamist on lihtne ja ilus lugu, mis rõhutab armastuse olulisust.

Seekordne etendus toetub Enni von zur Mühleni 1937. aastal avaldatud jutustusele “Valge Daam”. Etenduse vormi on sellele andnud näitlejad Margo Teder ja Katariina Lauk.
“Viimastel aastatel on inimesed märku andnud, et tahaks rahvusromantika, action’i või nalja asemel vahelduseks üht ilusat armastuslugu näha. Seda nad nüüd ka saavad,” teatas Teder, kes on ühtlasi tänavuse etenduse lavastaja.
Aastate jooksul on publik näinud vanast legendist vormitud kõikmõeldavaid lavaversioone. “Alates aastast 1979 on mängitud kümmet erinevat lavastust, nende hulgas on ka galaõhtu varasemate lavastuste katkendite põhjal 2005. aastal.

Muusikalises kujunduses on olnud vist küll pea kõik suuremad žanrid esindatud, kahe versiooni puhul on lisaks näitlejatele laval olnud ka rokkbänd,” rääkis Teder.
Kõige klassikalisemaks “Valge daami” versiooniks võiks pidada Paul Kilgase kirjutatud varianti, mille põhjal on valminud kolm eriilmelist lavateost: Ilmar Tammuri lavastatud “Haapsalu legend” 1979. aastast, Mauri Kuosmaneni samanimeline etendus aastast 1995 ning 2001. aastal ilmavalgust näinud Kaarel Kilveti “Legend Haapsalu Valgest Daamist”. Ka Indrek Pangsepa kavalalt iroonilises loos (2008) olid mõned vihjed Kilgasele äratuntavad.

Ülejäänud etendused on olnud mitmes mõttes eksperimentaalsed. Ago-Endrik Kerge lavaversioonis (2004) ei kasutatud näiteks üldse teksti, Jarmo Karing tõi 2003. aastal sisse moderntantsu ja live-videomontaaži. Võimalusi sama legendi põhjal midagi uut luua pakub nii allikmaterjal kui esitamiskoht.
“Linnus on üks, kuid ikka leitakse varem kasutamata mängupaiku, kostüümikujunduses on nähtud nii linast-villast kui ka nahka ja krimpleeni,” rääkis Teder. Ka Valge daami legendi sisunüanssidele on erinevad lavastajad lähenenud loovalt. “Kui enamasti määratakse õnnetule, kloostrikorrast üle astunud neiule, olgu ta nimeks olnud Maila või Maret, karistuseks sissemüürimine, siis Hardi Volmeri tükis (1998) ootas Eppu tulesurm ning Peeter Volkonski-Andres Lepiku loos (2006) viis Katarina ära tundmatu lendav objekt,” valgustas Teder. Olgu vahendid millised tahes, kõikidel juhtudel on aga naiste sõnum olnud üks ja sama: nad lubavad senikaua heas mõttes kummitamas käia, kuni inimesed mõistavad, et armastus ei ole patuasi ning üksteist tuleb hoida, mitte usu pärast või kadedusest omavahel kakelda.

Lavastaja sõnul ei püüa tänavuse etenduse loojad originaalitseda, vaid näitavad publikule ehedat armastuse lugu noortest, kellele pole antud õnne koos olla. “Aga muidugi on ka sel aastal laval hobused, kaunid laulud, võitlus ja professionaalne valgustehnika,” rääkis Teder.
Traditsiooniliselt toimuvad Valge Haapsalu Piiskopilinnuse müüride ääres. Kui õhtud on selged, ilmub lossiaknale ka päris daam.

 “Valge Daam”
Esietendus 20. augustil
kl 21 Haapsalu Piiskopilinnuses
Piletid: 120/90 kr
Etendus kestab 1 h ja 15 min ilma vaheajata.
www.valgedaam.eu

 

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara