26. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbijate kindlustunne augustis paranes
EKI tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator augustis –1 ja võrreldes juuliga kindlustunne paranes.
Indikaator tõusis 2 punkti võrra, teatas Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI). Neljast tarbija kindlustunde indikaatori komponendist (pere majanduslik olukord, Eesti majanduslik olukord, tööpuudus ja säästmine järgneval 12 kuul) paranes augustis hinnang nii oma pere kui ka riigi majandusolukorra muutumisele järgneva 12 kuu jooksul ja säästuprognoos. Tööpuuduse osas hakkab ilmselt mõju avaldama lähenev sügis-talvine sessioon ja ootused kuuga natuke halvenesid.
Inimeste ootused Eesti majandusolukorra muutumisele järgneva 12 kuu jooksul olid augustis paremad kui juulis (paranemine 2 punkti). Riigi majandusolukorra paranemist järgneva 12 kuu jooksul ootas 43% küsitletutest, sama olukorra püsimist 25%, olukorra halvenemist kartis 24% vastanutest.
Paranesid ka ootused oma pere majandusolukorra muutuste suhtes (järgneva 12 kuu jooksul) (saldo juulis –4, augustis -2).
Olukorra parenemine tööturul võib elanike hinnangul järgneva 12 kuu jooksul aeglustuda (saldo juulis –10, augustis -9), kuid võrreldes eelmise aastaga on olukord tööturul palju lootustandvam. Kui eelmise aasta augustis arvas 60% vastanutest, et tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul kasvab ja 8% ootas selle vähenemist, siis nüüd oli tööpuuduse kasvu prognoosijaid 20% ja tööpuuduse vähenemist ennustas 39% vastanutest.
Perede rahaline olukord augustis võrreldes eelnevate kuudega oluliselt ei muutunud. 39% peredest suudab säästa, 49% tuleb ots-otsaga välja ning 11% elab vanadest säästudest või on krooniliselt võlgu.
Paljude perede rahaline olukord on endiselt tasakaalus vaid tänu oluliselt piiratud kulutustele. Püsikaupade ostuprognoos püsib halb.
Augustis tarbijate inflatsiooniootused kasvasid. Kui eelmise aasta augustis prognoosis järgnevaks 12 kuuks kiirenevat hinnatõusu 5% vastanutes, selle aasta jaanuaris 10% elanikest, siis nüüd oli selliseid elanikke juba 32%. Tarbijate inflatsiooniootusi mõjutab kindlasti ka Eesti eelseisev liitumine eurotsooniga. Tarbija poolt kardetav (tunnetatav) hinnatõus järgnevaks 12 kuuks oli 8%.
Euroopa Komisjoni poolt avaldatav kiirhinnang näitab, et tarbijate kindlustunne augustis paranes nii eurotsoonis kui Euroopa Liidus tervikuna.
Autor: Urve Vilk, Katre Pilvinski
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!